Laojuhtimissüsteemid haldavad laos kauba ja info liikumist

Logistikas kasutatavaid tarkvarasüsteeme võib jaotada kolmeks suureks klassiks - majandustarkvara, ettevõtte ressursside planeerimise ja laojuhtimise süsteemid.

Majandustarkvara peamine eesmärk on hõlbustada finantsarvestuse, maksuaruandluse, eelarve koostamise ja muude oluliste protsesside juhtimist väikestes ning keskmise suurusega ettevõtetes. Lisaks pakub majandustarkvara ka lao- ning varudejuhtimise mooduleid.

Keerukamad on ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) süsteemid, mis püüavad integreerida ettevõtte kõiki äriprotsesse. Selle klassi tuntumad esindajad on Microsoft Navision ja Axapta, SAP/R3.

Laojuhtimise tarkvarasüsteemide (WMS) puhul on aga tegemist märksa võimsama ning keerukama vahendiga, mis jälgib ja automatiseerib kõiki materjali- ning infovoogusid laos.

WMS suudab kontrollida kaupade käsitsemist igas etapis, alates kauba saabumisest kuni loovutuseni. WMSi saab efektiivselt integreerida olemasolevate infosüsteemidega, luues sellega terviklahenduse.

WMS sulatab kokku kõik laos kasutatavad tehnoloogiad kaasa arvatud vöötkoodid, RFID-tehnoloogia, interneti, elektroonilise andmeedastuse, igasugused automatiseeritud liinid.

WMSi eeliseks on see, et süsteem võib olla nii lihtne kui ka keerukas, sõltuvalt konkreetse ettevõtte vajadustest.

Komponentide hulga määrab toodete või kaupade iseloom, laotoimingute spetsiifika, samuti mahtude, eelkõige tellimuste suurus jne.

Samuti saab laojuhtimissüsteemi abil efektiivselt juhtida lisaväärtusteenuseid ja andmekaevandamist ning teha operatsioonide analüüsi. Üheks populaarseks funktsiooniks on saanud komplekteerimistoimingute planeerimine ning tõhustamine.

Majandustarkvara suur puudus seisneb selles, et laojuhtimise puhul suudab see pakkuda ainult raamatupidamislikku lähenemist varude arvestusele. Saldode süsteem pluss mitu erinevat hindade arvutamise meetodit. Programm küll registreerib saabuvad ning loovutatavad kogused, mõnikord koostab ka ABC-analüüsi või muu metoodika järgi komplekteerimisülesanded, kuid ei suuda siiski garanteerida, et enamasti käsitsi paberilt sisestatavad andmed on õiged.

WMS aga jälgib kaupade füüsilist liikumist. Kogu arvestus ja kontroll toimub elektroonselt hoiu- ning komplekteerimiskohtade tasemel. Saldod on uuendatavad reaalajas, vajaduse korral saab kaupasid jälgida nii üksiku artikli kui ka terve partii tasemel koos kõikvõimalike piirangutega, näiteks kehtivusajad, temperatuurirežiimid jne.

WMS suudab anda operatiivse ja täpse vastuse küsimusele konkreetse kauba asukoha kohta laos mis tahes ajamomendil sõltumata sellest, kas tegemist on vastuvõtuala, hoidmiskoha, tõstukikorvi või mingi muu kohaga.

See tähendab, et WMSi andmebaasis ei registreerita mitte ainult kauba füüsiline teekond, vaid ka see, milliseid ressursse selle käsitsemiseks kasutati.

Laiendatud artiklikirjeldus, automaatselt koostatavad optimaalsed teekonnad, kaupade füüsiline jälgimine reaalajas, transpordipartiide ehk moodulite moodustamine, paindlik integreeritavus ühise andmebaasi kaudu teiste tarkvaralahendustega on need WMS-lahenduste omadused, mis annavad suure eelise isegi arenenud majandustarkvara ees.

WMS võimaldab optimeerida varude juhtimist, vähendades hoidmiskulusid, ning keskmist laoseisu, aidates kaasa kadunud, rikutud või varastatud kaupade probleemide lahendamisel. Kaasefektiks on ka põrandapinna efektiivsem kasutamine ning paranenud klienditeenindustase.

Lisaks vähendab laojuhtimissüsteem laotöötajate arvu ning annab nii võimaluse vähendada tööjõukulusid. Laotoimingute produktiivsuse suurenemine toob kaasa ka liigsest laotehnikast loobumise, ülesandeid saab täita vähemate tõstukite ning vöötkoodiprinteritega.

Mõningate ERP lahenduste omadused on mõnel määral võrreldavad ka WMS-süsteemide võimsustega, kuid, nagu MK Groupi spetsialist Jim Cocker märgib, "puhas WMS ning WMS integreeritud ERPga on kaks täitsa erinevat looma".

Kui WMSi kasutuselevõttu kaubanduses peab veel kaaluma, siis elektroonika- ja autokomponentide, ravimite, vedel- ning puistekaupade puhul väärib laojuhtimissüsteemi juurutamine kindlasti investeeringuid. q

Artikkel valmis koostöös TTÜ informaatikainstituudi assistendi Innar Liiviga.

Autor: Sergei Slepuhhov