Koolitusturg küps ühinemisteks

Märtsi lõpus kirjutas Kristo Kiviorg Äripäevas, et konkurentsitihedal turul jäävad ellu vaid väga suured või kindlas nišis tegutsevad väiksed tegijad ning hukku ennustatakse spetsialiseerumata keskmistele ettevõtetele. Kuigi jutt käis logistikaturust, võib eeldada, et aeg on küps selleks, et ettevõtete ühinemine saaks hoo sisse ka koolitusturul.

Koolitusvaldkonna hetkeseisu oluliste tunnustena võib välja tuua killustunud turu, kus on palju väiketegijaid, persoonikeskse lähenemise - tihti püsib koolitusettevõte ühel-kahel heal tegijal - ning selle, et tooted ja teenused on suhteliselt sarnased, eristutakse vähe. Seega on palju "kõigile kõike" pakkuvaid asutusi, kel, püsides vaid paari tegija peal, napib ressursse pikemaajaliseks arenguks, investeerimiseks uutesse teenustesse ning treenerite know-how süstemaatilisse arendamisse.

Kliendi vajadustes on toimumas muudatused: kasvab vajadus kvaliteetsema, pikaajalisema, suuremahulisema, tihti ka mitmekeelse teenuse järele. Viimaseil aastail on enamik suuri ettevõtteid ja avaliku sektori organisatsioone palganud endale koolitusjuhid. Koolitusteenuse sisseostmine on muutunud teadlikumaks ja süstemaatilisemaks. Paljud ettevõtted on projektipõhisele koolitusteenuse ostmisele hakanud eelistama pikaajalist partnerlust, kus teenus sünnib tellija-pakkuja koostöö tulemusena.

Kui koolitusturgu võrrelda mõne muu valdkonnaga, siis on siingi tegu täiesti tavaliste äriliste nähtustega, mis teistes harudes ongi lõpuks välja viinud turu konsolideerumiseni. Tundub, et situatsioon on küps selleks, et ka Eesti koolitusturul võiksid hakata pead tõstma ühinemised. Võimalik, et juba selle aasta jooksul võib turul näha jõujoonte muutumist, katseid turgu seestpoolt arendada, ilmselt ka mõne välismaise tegija tulekut turule.

Millist mõju see turul osalejatele avaldab? Arengule suunatud firmadele, kes soovivad ka tulevikus seda liini jätkata, peaks mis tahes korrastumine igal juhul hästi mõjuma. Muudatused häirivad kindlasti neid, kes tegelevad rohkem juhutöödega või üksikute toodete/teenuste ostu-müügiga.

Jälgides arenguid Eesti teistes valdkondades, võib eeldada, et tulevikus on Eesti turul konkurentsivõimelised need koolitusettevõtted, millel on tugevad omanikud, see tähendab strateegilist oskusteavet, arendusvõimet, võimet genereerida rahavooge ja omada rahvusvahelisi kontakte. Eelisolukorras on rahvusvahelised brändid, kes omavad Eestis esindatust, või kohalikud firmad, kelle omanikeringis annavad tooni strateegilised investorid mujalt maailmast.

Maailmas, mis toimetab pideva ühinemiste ja globaliseerumise tähe all, on ammu mõistetud, et koolituspartner peaks olema võimeline pakkuma kestvat ja laiapõhjalist teenust. See eeldab koolitajalt teatavat suurust, ressursse ja brändi.

Ka meil ei piisa varsti enam sellest, kui koolitusettevõte on suuteline teenust pakkuma ainult Eestis, sest üha rohkem ettevõtteid omab filiaale näiteks ka Lätis ja Leedus. Sellised firmad peaksid koolituse ostu vaatama ka läbi selle prisma, kas koolitaja suudab pakkuda sama teenust ka teistes filiaalides, teises keeles, samas mahus ja läbiproovitud kindlas kvaliteedis.