Eesti Ehitus peibutas usaldusväärse juhtkonnaga

Peeter Teder 02. juuni 2006, 00:00

Eesti Ehituse aktsiat märkisin peamiselt selle pärast, et firmal on usaldusväärne juhtkond.

Erinevalt Tallinkist pole Eesti Ehituse juhid olnud riigiametis ega osalenud kahtlastes aktsiate "kinkimise" projektides.

Samas peibutas mind ka firma tegevus infrastruktuuri projektide vallas ja Ukraina turul. Lootsin, et nende firma tutvustus läheb välismaal edukalt ja aktsiaid märgivad mitmed välismaised finantsinvestorid. Veel julgustas mind teadmine, et Eesti Ehituse aktsionäridel puudub (erinevalt Tallinki aktsionäridest) võimalus oma aktsiaid kohe müüa. Minu arust Tallinki puhul sai just see emissiooni kirstunaelaks, mis viis aktsia juba esimesel nädalal võrreldes emissioonihinnaga miinusesse.

Eesti Ehitus alustas tegevust 1988. aastal Soome-NSVLi ühisettevõttena SRV Eesti Ehitus, praeguseks on tegemist Eesti suurimate ehitusfirmade hulka kuuluva firmaga. Ettevõte keskendub eelkõige infrastruktuuri rajatistega seotud projektidele.

Infrastruktuuri rajatised andsid möödunud aastal 46 protsenti ettevõtte käibest. Äri- ja ühiskondlike hoonete ehitamise tulud moodustasid kumbki ligikaudu viiendiku käibest. Tööstushoonete ja ladude ehitus moodustas 9 protsenti ja elamuehitus vaid 6 protsenti kogukäibest.

Klientide lõikes andis erasektor firma käibest 53 protsenti, riik 32 protsenti ja kohalikud omavalitsused 15 protsenti.

Firma tegutseb Eestis ja Ukrainas, nende riikide osakaal käibes on vastavalt 93,5 ja 6,5 protsenti. Ukraina turg on ka kõige suuremat kasvu näidanud - mullu suurenesid sealsed tegevusmahud enam kui kaks korda. Ukraina on Eesti Ehitusel nagu rosin saia sees, sellelt turult ootaks edaspidigi kasvu. Eesti Ehituse käive on hüpanud 29 miljonilt kroonilt 2003. aastal 108 miljonile kroonile 2005. aastal.

Miinuseks oli aktsiaemissiooni puhul negatiivne foon, mille tekitas Tallinki emissiooni ebaõnnestumine.

Positiivse punktina võib veel ära märkida ehitustellimuste raamatu küllalt korrektse väljatoomise. Teostamata tööde maht oli märtsi lõpus umbes 1,8 miljardit krooni. Kolme kuuga kasvas see 600 miljoni krooni võrra. Tellimusraamatus olid loetletud kõik üle 50 miljoni kroonise mahuga tööd. Ettevõtte juhtkond ennustab ehitusturule järgnevateks aastateks 10-15% kasvu. Firma enda kasv peaks olema sellest veidi kiirem.

Jätsin Eesti Ehituse aktsiate märkimise vahele, kuna pean ettevõtet näotuks.

Pikaajalise investorina ei osta ma niivõrd aktsiat, vaid ettevõtet. Erandiks on spekulatiivsed investeeringud, kuid neid teen ma harva ja kuna Eesti Ehitusest ei paistnud tulevat kuuma aktsiat, siis sel eesmärgil ma ostumõtet ei näinud.

Aga ettevõttena on Eesti Ehitus, nagu peaaegu kõik meie börsiettevõtted - liiga läbipaistmatu.

Enamik meie börsiettevõtete juhtidest on võtnud börsifirma staatuse kilbiks, miks avalikkusega mitte suhelda.

Aga suhtlemine pelgalt börsiteadete keeles pole mingi suhtlemine.

Nii vähe!" mõtlesin koos paljude teiste Eesti Ehituse märkijatega, kui nägin, et olin aktsiaid saanud soovitust tunduvalt vähem.

Eelmise aasta IPOd veensid spekulante, et börs on kui imede põld, kus vaja raha mulda panna (loe: aktsiaid märkida) ning need siis nädala pärast näljastele Lääne investoritele hea kasumiga maha müüa.

Seetõttu oli nii mõnigi spekulant mõelnud hunniku aktsiaid märkida, et need pärast kiire kasumi nimel maha müüa. Korraldajad tegid neile aga ninanipsu, sest erainvestoritele jagati kõigest kümnendik kogu emissiooni mahust.

Nii oli üsna mõttetu oma veidi rohkem kui 170 aktsiat esimesel börsipäeval müüma hakata, sest pika ootamise peale 1000 krooni teenida tundus kuidagi vähe.

Aga mõne nädala eest maailma börse tabanud korrektsioonilaine sundis mind seisukohta muutma. Skandinaavia investorid võtsid hoogsalt ida-suunalistest fondidest raha välja, mis sundis omakorda fondijuhte aktsiaid müüma. See protsess peegeldus ka Tallinna börsil ning kuna languse lõppu ennustada ei tahtnud, otsustasin kasumi välja võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing