Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv väetab ajaleheturgu
Kõige enam, üle kahe korra on kasumit kasvatanud AS Eesti Ekspress ja Eesti Päevalehe AS.
"Superhästi on läinud," kommenteeris ASi Eesti Ekspress juhatuse esimees Viljar Ots. "Kindlasti tuleb rekordaasta, sest kasv on olnud kõikides valdkondades ehk reklaamis ja levis ning kliendilehtede ja eriprojektide osas." Ots tõi edukaima projektina välja majakampaania, mis on tänase seisuga toonud juurde 5000 Eesti Ekspressi lisatellijat. "Tellijate arv kasvab ilmselt veelgi, sest maja loosime välja alles septembris," lausus Ots.
"Meil on viimased neli aastat olnud rekordaastad ja ka tänavu tuleb rekordaasta," kommenteeris Eesti Päevalehe vastutav väljaandja ja peadirektor Aavo Kokk.
Samas rõhutas Kokk, et Eesti Päevalehe eesmärk pole kunagi olnud käibe ja reklaamikäibe kasvatamine, vaid just kasumi kasvatamine. "Vähemkasumlikke projekte teeme vaid siis, kui need on ajakirjanduslikult huvitavad," ütles Kokk.
Suurima kasumiga ASi SL Õhtuleht juhatuse esimehe Kristjan Maueri sõnul on nende edukuse mootoriks reklaamitulude kasv. "Reklaami kasvutrend jätkus maikuus ja ma ei usu, et sel aastal reklaamikäibega midagi juhtuks," lausus Mauer. Tema sõnul läheb hästi ka SL Õhtulehe üksikmüük. "Lehe kaanehind on võrreldes eelmise aastaga üks kroon kõrgem," põhjendas Mauer.
Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov iseloomustas olukorda ajakirjandusturul sõnaga "buum". "Meie reklaamikäive on kasvanud mullusega võrreldes viiendiku, tellijate arv on kasvanud hoogsalt ja ületanud 20 000 piiri ning reedene ÄP2 on mitmekordistanud üksikmüüki," näitlikustas Rõtov buumi ja lisas, et tema küll ei näe märke, miks peaks edukas majandustegevus lähiajal kukkuma. Samas sõnas Rõtov, et nii Äripäeval kui ka teistel väljaannetel on raske leida tööle häid inimesi, eriti ajakirjanikke.
Ainsana esimeses kvartalis miinusesse jäänud ASi Postimees peadirektor Erik Roose nimetas kahjumi peapõhjusena venekeelset Postimeest, mida alates novembrist trükitakse iga päev 20 000 eksemplari. "Ei ole välistatud, et majanduslikult edukad aprilli- ja maikuu suutsid juba katta meie investeeringud," lisas Roose.
ASi Maaleht vastutav väljaandja Agu Veetamm ütles, et suurtest kasuminumbritest nad raporteerida ei saa, sest lõviosa Maalehe lugejaist elab väljaspool suuri linnu, mistõttu erineb lehe tulude ja kulude struktuur teiste omast mõnevõrra. "Meie väike täiendav tulu läheb järjest kasvavate kulude katteks," lisas Veetamm.