Eramu reovett võimaldab puhastada uudne imbväljak

Müüjad pakuvad mitmesuguseid lahendusi, peremehetundega tarbija ei vali neist odavaimat, vaid selle, mida ta tegelikult vajab. Loomulikuks on ju saanud, et ei küsita, mis auto maksab, vaid mis lisavarustus hinnas sisaldub ja kas seda peetakse vajalikuks omandada.

Mida paremini teavitatakse toote tööpõhimõttest ja kasutusvõimalustest, seda otstarbekamalt sobitub see igapäevasesse elukeskkonda, seda vähem tekib ekspluatatsiooni- ja paigaldusvigu.

Siinkohal pole eesmärgiks kirjeldada kõiki võimalusi ega ka ehitusvigu, mis tehakse pinnasepuhastussüsteemi ehitades. Mõned uuendused ja ehitusnüansid vajavad siiski tutvustamist.

Pinnasepuhastus on vana ja tuntud meetod reovee puhastamiseks. Erinevate tootjate koostatud komplektid on võrdlemisi sarnased, väikeste erinevustega. Mida siis jälgida?

Septikute puhul eristatakse n-ö sikud lammastest vastavate normidega ehk kas toode vastab tüübile ja saab tüübikinnituse (näiteks SITAC) või mitte.

Imbväljaku töö sõltub paljuski õigest detailivalikust. Imbtoru on maakeeli aukudega toru, mida ei või asendada dreenitoruga. Dreenitoru on suurema läbimõõduga ja piludega üle kogu pinna. Kasutades seda toru, on kindel, et kõigepealt ummistuvad meil esimesed meetrid, seejärel järgmised paar meetrit ja lõpuks kogu imbväljak.

Uuringutega on leitud, et vältimaks ummistusi imbväljakus, peab vooluhulk immutatama ühtlaselt kogu pikkusele ja seda ka erinevate vooluhulkade puhul. Siit siis immutustoru konstruktsioon tuletatud ongi.

Mingil juhul ei või filterriiet "kokku hoida", mähkides selle imbtoru ümber ja jättes killustikupadja hoopis tegemata. Aja jooksul selline filterriie ummistub ja kuivab toru ümber koorikuks, laskmata reovett immutada. Filterriide ülesanne on vältida killustiku segunemist pinnaseosakestega ja see paigaldatakse killustikupadja peale.

Mis teha siis, kui killustikku või sõelutud kruusa pole võimalik hankida või on kohalevedu mahukas ja kallis töö?

Siin on pakkuda uuendus, mis peaks hädast välja aitama. Tootmisse on võetud kõrgtihedast polüeteenist valmistatud imbpadi.

Imbpadi annab uuringute tulemuste põhjal palju suurema puhastusvõime, võimaldades vähendada imbväljaku pinda kuni poole võrra. Parem puhastusvõime tuleneb imbpadja suurest eripinnast ja heast hapnikuga varustatusest. Seetõttu saavad reostusest toituvad aeroobsed bakterid väga head elu- ja kasvutingimused.

Imbpadjad paigaldatakse järjestikku süvisesse, neile kinnitatakse immutustorud ja kogu pakett kaetakse filterriidega. Paketi alla peab olema eelnevalt paigaldatud liivakiht ja vajadusel ka kogumis(kuivendus)drenaaž.

Kogu pakett kaetakse täitepinnasega ja tagatakse tuulutus nagu tavaliselt.

Sellise tehnoloogia puhul on välistatud "ratsid" paigaldusel ja juhuslikud ehitusvead. Imbväljaku ehitamisel on haaratud väiksem pindala ja tehtud vähem mullatöid, kokku on hoitud killustiku hankimise ja paigaldusega. Mõnevõrra vähem kulub imbtorusid, puhastusvõime kõige selle pärast ei kannata.

Eesmärgiks on pinnasepuhastuse kui suhteliselt odava ja vähest järelevalvet vajava puhastusmeetodi jätkuv kasutamine ja keskkonnasõbralik arendamine. Seda kõike ka kasvavate mugavusvajaduste tingimustes.

Autor: Rein Viru