Euroopa Liidu väikeettevõtluspoliitika võtnud kursi uuendustele

Sirje Rank 05. juuni 2006, 00:00

Kui Äripäev Teid Brüsselis esimesel tööpäeval varjuna saatis, olid laual ettepanekud ELi väikeettevõtluspoliitika uuendamiseks. Mis neist on saanud?

Need on nüüd heaks kiitnud Euroopa Komisjon ja Parlament ning kevadisel Ülemkogul tegid valitsusjuhid mitu väikeettevõtlust puudutavat otsust. Näiteks et äriühingut saaks kõikjal Euroopas luua ühest kohast, ilma et peaks paberitega jooksma mitme asutuse vahet.

Panite esimesel päeval ühel koosolekul ette, et ELi raha taotlemine võiks lihtsam olla.

Oleme teinud ettepaneku võimaldada näiteks teadus- ja arendustegevuse raamprogrammist raha taotlemiseks lihtsa eeltaotluse esitamist, mis sorteeriks rahalootusega projektid välja. See hoiaks kokku aega ja raha. Tavaline taotlus on nagu magistritöö, väga pikk ja põhjalik dokument.

Soovitame ka kaotada nõude, et rahataotluseks loodud konsortsiumis osalevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) peavad võrdselt suurfirmadega andma rahalise garantii partneri pankroti puhuks. See on VKEde suhtes ebaõiglane.

Veel on komisjon heaks kiitnud kaks dokumenti: üks ettevõtluses põlvkonnavahetuse hõlbustamisest ja teine ettevõtlusharidusest. Viimases soovitame, et ettevõtlusoskused oleksid sees üldhariduse õppekavas.

Mis Eestis sellest arvatakse?

Kuulsin just valitsuse esindajatelt, et haridusministeerium on ettepanekuga nõus. See võiks olla oskus, mille noored koolist eluks kaasa saavad. Propageerime ka hariduse sidumist tegeliku eluga, et noored saaksid näiteks õpilasfirmadest ettevõtluskogemuse.

Milles veel ELi uus väikeettevõtluspoliitika väljendub?

Terve teemavaldkond puudutab inimeste julgustamist ettevõtlusega tegelema. Teine ELi seaduste ülevaatamist, et aegunud reeglid kõrvale heita. Ettevõtlusvolinik Günther Verheugen tahab firmade koormat kergendada vähemalt veerandi võrra. Ka liikmesriigid ise peaksid hoiduma ELi tasandil vastu võetud seaduste keeruliseks kirjutamisest.

Olete Eestis töögrupiga, kes hindab meid nn Lissaboni reformikava täitmisel.

Eestil on väga hea strateegia - kava puudutab tegelikke valupunkte, on seotud konkreetsete rahaliste vahenditega ning eesmärgid on selged ja mõõdetavad. Osa asju on tänaseks tehtud, näiteks on läbi räägitud ettevõtluspoliitika, enam on vaja tööd tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakkumise ühitamiseks ning energia efektiivsemaks kasutamiseks. Ka riskikapitali fondi puudumine on miinus, kuid nagu aru saan, on selle loomise kokkulepe olemas.

Mida ise oma esimese tööaasta kohta ütlete?

Sain üllatavalt vastutusrikkaid ülesandeid. Oli töine ja huvitav. Raskusi oli ELi jäiga personalipoliitikaga. Olin pool aastat sekretärita, polnud kõiki konkursse läbinud inimest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing