Genfi eestlased kohtuvad Iiri pubis

Tuleb välja, et eestlased pole kauges ja jõukas Šveitsis mingi haruldus. Šveitsi Eesti Selts, mis hiljuti tähistas oma poolesajandat juubelit, loendab endal üle 160 liikme. Vanema põlve põnevamaid esindajaid on arvatavasti Leopoldo Niilus, kes Kirikute Maailmanõukogu esindajana on mitmes maailma paigas rahu sobitanud. Tema tööd on Aafrikas muu hulgas tunnustatud Suure Elevandi medali ja Niiluse ordeniga. Nüüd peab ta abikaasaga, kes Brasiilias arhitektina töötanud, Genfis vanaduspõlve.

Tegelikult jõudsid eestlased Šveitsi juba eelmise sajandi algul, kui pärast 1905. aasta sündmusi otsisid seal põgenikuna varju näiteks Konstantin Päts ja Mihkel Martna, kes kasutas seda aega ka ülikoolis õppimiseks. Umbes samal ajal redutas seal ka Vladimir Lenin, kes armastas istuda raudteejaama vastas Brasserie's, mis praegugi lahti ja oli eestlaste esimene kohtumispaik enne Iiri pubi.

Nagu enamikul riikidel, on ka Eesti huve Genfis kaitsmas esindus kõigi sealsete rahvusvaheliste organisatsioonide juures ja saatkonda kui sellist tegelikult ei olegi, või õigemini on küll, aga see asub hoopis Viinis. Esinduse viis diplomaati püüavad suursaadik Tõnis Nirgi juhtimisel rahvusvaheliste organisatsioonide tööl silma peal hoida, aga mõistagi igale poole ei jõuta ka parima tahtmise juures ja tegevuses lähtutakse Eesti prioriteetidest.

"Oleme keskendanud oma tähelepanu kolmele põhivaldkonnale, mis on Eestile poliitiliselt olulised," selgitas Nirk.

"Need on inimõigused, arenguabi ja kaubanduskoostöö. ELi liikmena püüame rõhutada, et jagame ühiseid väärtusi, mille üheks osaks on inimõigused. Samal ajal kui Venemaa meid ründab, tähtsustame põlisrahvaste õiguste kaitset, sealhulgas meie sugulasrahvaste seas Venemaal," ütles suursaadik.

Sedamööda kuidas tõuseb Eesti elujärg, panustab ta järjest rohkem arengukoostöösse, nii et ka see prioriteet on mõistetav. Ning väikese ja kaubandusest sõltuva riigina on Eestile ülimalt oluline, mis toimub Maailma Kaubandusorganisatsioonis. Selle töö peal on koguni kolm diplomaati. Tiina Vares jälgib põllumajandustoodete läbirääkimisi, Martin Lään hoiab valitsust kursis tööstustoodete ja Katrin Sibul teenuste valdkonnas toimuvaga. "Juunis on oodata tähtsaid kokkuleppeid ja mõnikord oleks vaja lausa klooni, et kõikjale jõuda," tunnistab Martin Lään.

Peale ametliku esindatuse on ka rahvusvahelistes organisatsioonides mitmeid eestlasi. Kõige kõrgemale on ilmselt jõudnud Lembit Rägo, kes läbi tiheda konkursisõela on saanud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ravimite kvaliteedi ning turvalisuse koordinaatoriks. Eestis ravimiameti ülesehitamisega tuntuks saanud Lembit Rägo üks tööülesandeid on juhtida võltsitud ravimite vastu võitlemist ning jagada kliinilise farmakoloogia alast nõu.

WTOsse on omal käel ainsa eestlasena pürginud Ulla Kask ja ega sinna palju rohkem pääsegi, sest see organisatsioon järgib rangelt, et kohad jaguneksid 150 liikmesriigi esindajate vahel võrdselt. Ta sattus juba 90. aastatel Genfi õppima ja on pärast seda töötanud ÜROs ja viimasel ajal WTOs. Tal tuleb koostada WTO liikmesriikide kaubandusanalüüse, ja iga riigi puhul pole andmed kaugeltki kättesaadavad. "Siis tuleb teha ridadevahelisi vihjeid," muigab ta.

ÜROs töötavad juba pikka aega ametnikena Tauno Kangur ja Tiina Luige. Kersti Camerini on Šveitsi sattunud 1998. aastal ja töötab erapangas SYZ ja Co.

Kuid õlletoas kohtab ka ajutisi Genfis viibijaid, nagu Eve Vungo, kes oli Eesti kaitseministeeriumist saadetud Genfi julgeolekupoliitika keskusesse pooleaastastele kursustele.

Tänapäeva Genf elab justkui kaksikelu. Genfi järve kaldale jäävas linnasüdames on elutempo heaoluliselt loid, ning ümbritsevad Alpid, Juura mäed ja Prantsusmaa poolelt pilvede vahele küündiv lumine Mont Blanc lisab veelgi rahu ja suursugusust.

Linna teise serva tohutute põlispuude ja lopsakate parkide rohelusse on aga koondunud enam kui paarisaja üleilmse organisatsiooni peakorterid, kus pulbitseb elu ja saalib rahvusvaheline seltskond. Aeg-ajalt ilmuvad sinna ilmastumisvastased kärarikkalt meelt avaldama. Seal on nii ÜRO Euroopa peakorter, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), Intellektuaalse Omandi Kaitse Organisatsioon (WIPO), Tervishoiuorganisatsioon (WHO), Tööorganisatsioon (ILO), juba mainitud Kirikute Maailmanõukogu (WCC) jpt.

Eesti esindus asub rohelusse uppunud künka otsas ja sealt avaneb hunnitu vaade linnale ja ümbritsevatele mägedele. Nagu igas tüüpilises Šveitsi majas, on keldris aatomipommivarjend, mis viitab kas Albaania paranoiale või püüdele kõike ette näha. Korrusmaja katuseservi ehivad puud, millega justkui püütakse korvata maja ehitamise tõttu mahavõetud puid, ning keset katust laiutab lasuurse veega bassein.

Minu jaoks on puud ühed Genfi sümbolid, nagu ka kõikjal purskavad joogiveekaevud. Kõik see muudab nende varju mattunud villad salapäraseks ja privaatseks.

Nii võibki Tiina Vares üksnes uhkelt teada, et ta elab Genfi külje all väikses külakeses, kus paiknevad ka Inglise kuninganna ja pankuripere Rothschildide villa, kuid kuidas seal elatakse või kes seal käivad, seda teavad üksnes põlispuud.

Peale inimeste on Šveitsis Eestit edukalt tutvustanud vähemalt kaks toodet. Üks neist on müstiline Eesti ahven, mida selle nime all pakutakse paljudes Genfi järve kalda maalilistes restoranides. Kust ahvenat sellises koguses tuleb, on kohalikele eestlastele jäänud selgusetuks.

Ja teine toode on Eesti õlu. "Nimelt otsustasid Eesti ja Tšehhi esindus juba kuus aastat tagasi, et kutsuvad kõik WTO liikmed, keda on 150, ühiselt oma õlut jooma. Nüüd on sellest välja kasvanud iga-aastane traditsiooniline õlleüritus, kus mullu osales juba 21 riiki oma õlle ja õllekõrvasega. Eesti õllel on seal alati olnud suur menu," ütleb Tiina Vares.

Ajalukku tagasi minnes võiks samasse ritta panna ka Walter Zappi Minoxi minikaamera, mille leidur 1935. aastal Nõmmel välja töötas. Zapp suri Šveitsis kõrges eas kolm aastat tagasi.