Tarkvara kasutajat tuleb rohkem harida

Hiljutise uuringu tulemused näitavad, et inimeste teadmised tarkvara õigest kasutamisest on sageli napid ning tarkvaratootjatel ja edasimüüjatel tuleb näha vaeva tarbija harimisega.

Kindlasti peaks arvutikasutaja rohkem huvi tundma, millised on tema arvutis olevad programmid ja kuidas neid seaduslikult kasutada.

Eesti Äritarkvara Liidu tellimusel viis Turu-uuringute AS maikuus läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli uurida Eesti arvutikasutajate teadlikkust tarkvara seaduslikust kasutamisest ja nende suhtumist sellesse.

Uurimuse andmetel arvas 48% kodus arvutit kasutavatest inimestest, et kõik nende koduarvutis olevad programmid on seaduslikud ning kehtivate litsentsilepingutega. Ja 33% väitsid, et nende koduarvutites leidub vähemal või suuremal määral mittelegaalseid tarkvaraprogramme. Tööl arvutit kasutavate inimeste seas olid vastavad osakaalud 49% ja 9%.

Uuring näitas, et suurel osal arvutikasutajatest pole aimu, kas nende arvutis on seaduslikud programmid või hoopis piraattarkvara.

Koguni 19% kodus arvutit kasutavatest inimestest ning 43% tööarvuti kasutajatest ei osanud öelda, kas nende arvutis leiduv tarkvara on legaalne või mitte.

Lisaks selgus, et 67% vastanute jaoks on arvutiprogrammi valikul oluline, et tegemist oleks seaduslikul teel saadud tarkvaraga. Muretsema paneb fakt, et programmide legaalsust pidas siiski väheoluliseks 19% vastajatest.

Vastustest ilmnes ka huvitav vastuolu - inimesed suhtuvad erinevalt kodus ja tööl kasutavasse tarkvarasse.

Kui seaduslike programmide olemasolu tööarvutis pidas oluliseks koguni 80% vastajatest, siis koduarvutis pidas legaalse tarkvara kasutamist tähtsaks 61%.

Turu-uuringute AS küsitlus tõi esile ka levinud eksiarvamused tarkvara kasutamisest. Näiteks arvas 37% vastajatest ekslikult, et mõnelt tuttavalt kopeeritud programmi kasutamine enda tarbeks on lubatud. Sellisel juhul on aga tegemist siiski ebaseadusliku tarkvara ning ühe levinuma piraatluse vormiga.

Vastuolulisi hinnanguid anti ka mitmetele tarkvara õige kasutamisega seotud küsimustele. Näiteks pidas kõigi internetist alla laetud arvutiprogrammide kasutamist legaalseks üle 30% vastajatest.