Riigikogulastel on igav, vähendame nende piinu

Tavalise Riigikogu istungi ajal näeb meie esinduskogu saal välja nagu kooliklass, millest on üle käinud gripiepideemia. Riigikogu töö ei eruta enam saadikuid, nagu reformierakondlane Igor Gräzin ka Äripäevale ausalt välja ütles.

Äripäev annab rahvasaadikutele nõu teha elu huvitavamaks sellega, et vähendada Riigikogu koosseisu.

2001. aastal tegime Äripäeva juhtkirjas ettepaneku vähendada Riigikogu koosseisu 101-lt liikmelt 71-le. Meie meelest sobib see viie aasta tagune ettepanek tänase Äripäeva vaatlusloo taustal hästi kordamiseks.

Esiteks on praegusel Riigikogu koosseisul vähem tööd kui ühelgi eelneval. Tänavu on saadikud võtnud vastu kolmandiku võrra vähem seadusi kui varasematel tööaastatel. Langenud töökoormus oleks põhjus ka selle töö peal olevate inimeste arvu samas suurusjärgus vähendada. Ettevõte teeks seda jalamaid. Hoiaks kõvasti kulusid kokku. Kui võtame näiteks tänavusest Riigikogu eelarvest kolmandiku maha, siis üle 70 miljoni krooni.

Kui viis aastat tagasi teemast kirjutasime, siis oli Riigikogu liikmete eneseõigustuse lemmikargument Euroopa Liit - et eurointegratsioon tähendab Eesti seaduste kooskõlastamist liidu õigustega ja see on töömahukas protsess. Nüüd on see suur töö seljataga ja igapäevaseid asju jõuab teha ka 71 liiget.

On näha, et parlamendisaadikutel jääb töö kõrvalt liiga palju aega üle. Reedesed päevad on vabad - "iseseisvaks tööks" nagu tudengitel. Neljapäevad-reeded kuluvad saadikutel tihti kodukandis või tööks oma teises ametis. Kes käib ettevõtet juhtimas, kes loenguid andmas, ja saadikupalk jookseb.

Teiseks parandaks väiksem saadikute arv Riigikogu kvaliteeti. Edasiviivaks jõuks on teatavasti konkurents. Kes rohkem teeb, saab ausas ühiskonnas vastavalt teenetele ka suurema tüki piiratud ressurssidest. Mida enam inimesi kandideerib ühele kohale, seda paremad kandidaadid välja valitakse.

Ilmselt on Riigikogus hulk inimesi, kes ei viitsikski seal igavatel istungitel uneleda, aga näe erakond palus oma hääled ikka koju tuua. On neid, kes pole viimasel aastal kordagi saalis suud lahti teinud. Lapsesuu Olari Taal ütleb tänases Äripäevas siiralt, et viimasel ajal pole lihtsalt Riigikogus enam teda huvitavaid teemasid arutlusel olnud. Oleks muidugi vahva, kui Äripäeva ajakirjanik saaks toimetajale öelda, et kuna lehes ei ilmu teda huvitavaid lugusid, siis ta ei viitsi ka eriti midagi kirjutada ega koosolekutel osaleda.

Vastuargumendiks koosseisu vähendamisele on see, et see ei taga veel, et vead parandatud saavad. Häältepüüdjaid ja turiste võib esinduskokku ikka sattuda. Samuti on mõte nende jutus, kes ütlevad, et seadusi on nüüd vähem, aga pikaajalisi strateegiaid rohkem. Suurimate puudujate seas on alati ka inimesi, kelle töökuses ei saa kahelda. Näiteks viis aastat tagasi, kui asi päevakorral oli, jäi puudumise mustaks lambaks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes tegi aga poliitikat igal pool mujal. Siiski, konkurents oleks tervendav.

Lihtsamaks vastuargumendiks on veendumus, et jutt on mõttetu, kuna Riigikogu ei hakka nagunii oma koosseisu vähendama. Aga see on pseudoargument, et pole mõtet asja paremaks teha, sest nagunii ei lähe. Teeme katse.

Autor: ÄP