Metsaomanik kaotas tules miljoneid

Keskkonnaministeeriumis infosüsteemide osakonna juhatajana töötavale Vahur Eenmaale kuulub kinnisturegistri andmetel piirkonnas üle 550hektariline maalapp, millest ligi 360 hektarit on mets. Eenmaa sõnul on suurem osa metsast tulekahju tõttu kannatada saanud, kuid täpsemad andmed selguvad pärast tulekahju lõppu. "Ei oska kahju hetkel hinnata, kuid arvestades, et põlenud puit ei kõlba paberipuiduks ja ka saematerjali tootmisel tekivad laual pinnale mustad jäljed, on kahju oluline," iseloomustas ta tagajärgi ning ei salanud, et kahju võib olla miljon krooni või enamgi.

Maa-ameti andmeil on metsamaa keskmine hind ligi 20 000 krooni hektar, mis tähendab, et Eenmaale kuuluvate metsade väärtus võib olla 5-10 miljoni krooni.

Eenmaa eristub mitmetest teistest metsaomanikest selle poolest, et ta pole oma metsad aastate jooksul tükkhaaval kokku ostnud, vaid need tagastati talle omandireformi käigus. Tema olukorda raskendab ka kindlustuse puudumine. "Kunagi püüdsin sellega tegeleda, kuid siis 90ndatel ei olnud kindlustusfirmadel sellist toodet veel pakkuda," selgitas ta.

MTÜ Eesti Erametsaliit tegevdirektori Ants Varblase sõnul on erametsa kindlustamine hetkel nullilähedane, sest see on liiga kallis ega tasu end ära. "Reaalne tulu muutub nulliks, kui peaks kindlustust juurde maksma," selgitas Varblane, kes näeb probleemile kahte lahendust. "Kas me soodustame metsade kindlustamist või lähtume põhimõttest, et tulekahju puhul on tegemist katastroofiga ja riik hüvitab osaliselt kahjud," ütles ta ja lisas, et riik peaks eraomanikku abistama, sest tuli ei tunne omandipiire.

Täpseid andmeid tules lõõmanud maade kohta ei osanud veel keegi öelda, kuid hinnanguliselt kuulub põlenud alast viiendik riigile ja ülejäänud neli viiendikku on erametsad. Lisaks Eenmaale võis kannatada saada veel mõni erametsaomanik, kuid Kuusalu Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Rauert ei olnud eile teistest kuulnud.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RKM) meediasuhete juhi Marko Kadaniku sõnul on kahjustatud ala väga raske täpselt määrata, kuna kustutustööd käivad siiani, kuid hinnanguliselt põles kuni 100 hektarit RMK-le kuuluvat metsamaad ja veel teist sama palju riigi omanduses olevat maad.

Hinnanguliselt on Eestis 55 000 erametsaomanikku, kellest enamik elab oma metsast eemal. Keskmine erametsa suurus on 12 hektarit. Eesti 2,2 miljonist hektarist metsamaast kuulub riigile umbes 850 000 hektarit ja veidi üle miljoni hektari on eraomand.

Kuusalu põlengust sai päästeamet teate möödunud kolmapäeval ning algselt 400 hektaril levinud tuli võttis neljapäevaks enda alla juba ligi 800 hektarit. Eilseks oli põleng kontrolli alla saadud ja Põhja-Eesti päästekeskuse teatel käidi veel põlengu ala läbi ja kasteti seda veega. Siiski tohtisid kustutustööde piirkonnas liikuda ainult päästetöödega seotud isikud ning teised operatiivtöötajad või eriloaga inimesed.

Üks kannataja, erametsaomanik Vahur Eenmaa nägi puudusi päästetööde korraldamises, mis oleks võinud olla läbimõeldum. "Näiteks puuduvad päästeametil vahendid oma asukoha määramiseks ja orienteerumiseks. Samuti ei teavitata õnnetusest omanikku," rääkis Eenmaa, kes sai tulekahjust teada pressi vahendusel.

Samas alustas Põhja ringkonnaprokuratuur eile kriminaalmenetlust metsapõlengu põhjustamise kohta, sest väidetavalt sai tulekahju alguse autopõlengust. Süütajaid võib oodata rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ettevaatamatusest põhjustatud metsa rikkumise eest.