Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurepärane valik kaksikvendade Raudade loomingust
Tänasest on Kumu Kunstimuuseumis avatud Eesti rahvuslikule kunstile alusepanijate, kaksikvendade Kristjan (22.10.1865-19.05.1943) ja Paul (23.10.1865-22.11.1930) Raua loomingut tutvustav väljapanek.
Kumu tänavune suveprojekt keskendub mitte niivõrd Kristjan Raua rahvusromantikale, vaid pigem esitab tema loomingut tervikuna kui omapärast sümbolismi. Paul Raud, kelle teoseid on senini vaadeldud pigem traditsioonilisemas võtmes, astub vaataja ette hoopis mitmekülgsema kunstnikuna - 20. sajandi alguse modernse maalijana, sedastab kuraator Eesti Kunstimuuseumi peaspetsialist Mai Levin.
Paul Raud oli ka esimene kutseline kunstnik, kes pärast Düsseldorfi Kunstiakadeemia lõpetamist 1894. aastal jäi kodumaale tööle. Ta õppis Saksamaal Vigala mõisa omaniku Natalie von Uexkülli toel ja tema kaudu sai noor kunstnik baltisaksa aadlike portreedele tellimusi. See oli Paul Rauale küllalt tähtis tuluallikas. Kahjuks on suur osa nendest teostest revolutsioonide käigus - kui hävitati mõisu ja härrasrahvas pages - kaduma läinud.
Paul Raua maalijatalent avaldus väga võluvalt maastikuetüüdides. Aastail 1896-99 tegid nad koos vennaga retki Muhu ja Pakri saartele ja sellest on alles mitmeid maale ja joonistusi.
Need toredad etüüdid mõjuvad väga värskena. Me võime neid nimetada impressionistlikeks, sest impressionismi ei pruugi mõõta ainult juhtivate prantsuse muljetekunstnikega, vaid sel kunstisuunal on igal maal oma ilmingud.
Siiski on Paul Raud meie kunstilukku läinud realistliku psühholoogilise portree meistrina, kelle laadi ei jäänud puudutamata ka XIX ja XX sajandi vahetusel valitsenud juugendstiil. Vabariigiaastatel maalis ta esinduslikke portreid Eesti haritlastest. Käeoleval näitusel kajatabki seda portree-ekspositsioonil. Väljas on ka Paul Raua Itaalia etüüde ja juugendlikke maastikke, tema porterid ja aktimaale.
Kristjan Raud on tuntud põhiliselt Kalevipoja-aineliste joonistuste loojana ja oma rahvaluuleteemaliste töödega, sedastab Levin.
"Aga tal on ka väga palju töid üldinimlikel eksistentsiaalsetel teemadel - elust, armastusest, surmast, vanadusest, väsimusest… Ta oli oma loomelaadilt sümbolist ja jäi selleks elu lõpuni, tema käekiri on väga lakooniline, äärmiselt lihtne, väljenduslikult tihe. Iga detail on läbitunnetatud, neis on elutarkus sees," rõhutab kunstiteadlane.
Kristjan Raud on olnud põhiliselt joonistaja, ta on kasutanud pliiatsit ja sütt, tinti ja ka guašši, sest ta on paljusid oma töid koloreerinud. Nagu näitusel võib veenduda, on ta viljelenud küllalt ka maali ja akvarelli.
Kristjan Rauda iseloomustab suur organiseerijatalent. Ta on olnud nii Eesti Rahva Muuseumi kui ka Eesti Kunstimuuseumi asutajaliikmeid ning võtnud sõna igasugustel kunstiteemadel, ta on kõnelnud palju rahvakunstist ja õpetanud mõistma etnograafilise pärandi väärtust ning ärgitanud inimesi seda talletama. Rahvakunst on alati ja igal pool üle maailma olnud professionaalse kunsti ja kultuuri põhi ning ERM kogud on tulvil unikaalset loomingut, sest ükski meister ei teinud samasugust õllekappa ega naine tikandit. See on lõputu rikkus, kõneleb Mai Levin.
Eesti Rahva Muuseumis on ka 300 Kristjan Raua kogutud eset, valik neist on Kumus väljas. Mahukas, üle 300 kunstiteosest koosnev näitus sisaldab nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka erakogude teoseid, millest paljud tulevad selle näituse raames esmakordselt avalikule eksponeerimisele.
Autor: Tiina Kolk