Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbimiseks kulub üha rohkem laenuraha
"Tarbimislaenude võtmine on tõusuteel ja seda eelkõige tänu mõningale vaikelule, kus kõigi põhitähelepanu oli eluasemelaenudel ja kinnisvaraturu kiirel arengul," tõdes SEB Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Riho Unt.
Undi sõnul prognoosisid nad tarbimislaenude kasvuks 80 protsenti, kuid tõenäoliselt tuleb kasv suurem.
Nii on eluasemega mitteseotud laenude ja liisingute jääk kasvanud aastaga 54 protsenti, neist kõige hoogsamalt kasvasid tarbimislaenud - koguni 125 protsenti.
Kuigi kiire kasv on osaliselt seletatav Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) lisandumisega aruandekohustuslaste hulka, oleks kasv olnud ka nendeta 108 protsenti.
BIGi turundusjuhi Svea-Elen Petersi sõnul on nende sihtgrupiks inimesed, kes mingil põhjusel jäävad suurpankade fookusest välja. "Tarbimislaenude summad jäävad reeglina vahemikku 5000-100 000 krooni. Igapäevakulutuste katteks pole harvad minimaalsumma piiresse jäävad laenud," rääkis Peters. BIG pakub sel suvel kuni 100 000kroonist tagatiseta päikeselaenu koos tuulelohega. "Kampaania on kestnud alla kuu, kuid üldjoontes läheb ootuspäraselt," lisas Peters.
SBM Panga juhatuse liikme Roul Tutti sõnul nemad eluasemelaenudega ei tegele ja peamisteks toodeteks ongi tarbimislaenud.
"Meie kogemuse põhjal ei saa öelda, et inimesed on ületarbinud," ütles Tutt, kes pakub reisi-, hamba-, peo- ja pulmalaenu. Neist edukaim on reisilaen. "Puhkuste aeg on kätte jõudnud," lisas ta.
Kevadest pakub Hansapank väikest laenu ka seenioridele, mida saab taotleda regulaarse sissetuleku - ka vanaduspensioniga klient. Kahe kuu jooksul on laenu võtnud üle 1000 kliendi, keskmiselt üle 11 000 krooni.
"Samas on tarbimislaenude kasvu vallas veel potentsiaali, kuivõrd Eesti tarbimislaenude tase on mitmete arenenud riikidega võrreldes tagasihoidlik," ütles Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhatajalt Annely Herman.
Pangad on Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul tarbimislaene väljastanud praeguseks ligi 6 miljardit krooni, mis on 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist ja jääb Euroopa Liidu keskmisele 8,5 protsendile veel alla.
Oluliselt on kasvanud ka kinnisvara tagatisel madala intressiga antud tarbimislaenude osakaal.
Tarbimist soodustava pakkumisega tuli eile välja võlgade ostmise ja nende sissenõudmisega tegelevasse Julianus Gruppi kuuluv Aktiva Finants.
Näiteks saab osta sülearvuti nullprotsendilise sissemaksu ja kuni 48kuulise järelmaksuga ning hakata arvuti eest tasuma alles septembris.
Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul peaks valitsus hoidma eelarvet ülejäägis ja vähendama eluasemelaenu intresside tulumaksutagastust või selle kaotama.
Keskpank saab piirata pankade käsutuses olevat raharessurssi. "Tänavu märtsis jõustus meede, millega suurenes pankade omavastutus eluasemelaenude andmises," tõi Meimer näite.