Saare laevaehitaja suurleping Lätiga

Kaarel Kuusk 30. juuni 2006, 00:00

"Lepinguga kohustusime ehitama lätlastele ühe suure 25meetrise patrull-laeva ja neli väiksemat alust," lausus ASi Baltic Workboats tegevjuht Margus Vanaselja. Vanaselja sõnul on naaberriigi riikliku hanke võitmine tõeline saavutus. "See on lätlaste poolt eriti suur usaldus meie vastu, kuna me varem nii suurt laeva ehitanud pole," rääkis Vanaselja. "Ma arvan, et võitsime selle konkursi, kuna varem oleme Riia sadamale ehitanud ühe hüdrograafialaeva ja kaks lootsikaatrit - ju nad olid meie pakutava kvaliteediga rahul."

AS Baltic Workboats on oma varasemas tegevuses keskendunud pigem ekspordile. Alumiiniumist töölaevadele (lootsi- ja patrull-laevad) spetsialiseerunud ettevõte on oma toodangut müünud nii Balti riikidesse kui ka Soome ja Rootsi.

2000. aastal asutatud ettevõtte 2004. ja 2005. aasta ekspordikäive moodustas mõlemal juhul üle 90 protsendi kogukäibest. Ettevõtte käive 2005. aastal oli ligikaudu 31 mln krooni ja maksude-eelne kasum ca 4,3 mln krooni. Sellel aastal peaks käive küündima 60-70 mln kroonini. Oma osa käibesse annab ka Eesti Lootsiga mullu sõlmitud leping, mille kohaselt Baltic Workboats ehitab viis 20meetrist lootsilaeva kogumaksumusega 90 mln krooni.

Sama teed nagu mahult kordades suurem BLRT Laevaehitus pole Baltic Workboats läinud ja võõrtööjõudu sisse ei ole toonud, seni pole selleks ka vajadust olnud.

Eesti suurima laevaehitaja BLRT Grupi haldusdirektoril Dmitri Kubõðkinil oli saarlaste edu üle hea meel. "See on tore saavutus, et nad said lätlastelt selle hanke," ütles Kubõðkin.

Kubõðkini sõnutsi nemad sel hankel ei osalenud, kuna neid laevu, mida Läti piirivalve soovis, ei ole neil mõttekas toota. "Selliseid laevu ehitada pole meie jaoks otstarbekas, kuna need on meie jaoks liiga väikesed, ei sobi meie profiiliga kokku." Kubõðkin lisas veel, et nad pole Baltic Workboatsiga konkurendid, kuid neil on ühine eesmärk - arendada laevaehitust Eestis.

Baltic Workboats laieneb ettevõtte juhi ja ühe omaniku Margus Vanaselja sõnul pidevalt. Seni pole tööjõu leidmisega probleeme olnud, küll aga võib tulevikus just nimelt kvalifitseeritud tööjõu leidmine muret tekitama hakata. Praegu töötab ettevõttes koos juhtkonnaga 37 inimest.

Samas on Kuressaare ametikoolis alates 2003. aastast võimalik õppida paadiehitaja eriala. Kuressaare ametikooli õppesekretäri Koidu Põllu sõnutsi lõpetab esimene lend 2007. aasta veebruaris. "Huvi paadiehitaja eriala vastu oli alguses väga suur, aga viimastel aastatel on väiksemaks jäänud," lausus Põld. Ta lisas, et praegu on grupis 16 kohta, millest täidetud vaid 12. Õpe kestab 3,5 aastat ja koosneb võrdselt teooriast ja praktikast.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing