Meretuultele avatud villa nelja piiri peal

Narva-Jõesuu kõige merepoolsem tänav peidab täna endas veel sajanditaguste luksuslike puitvillade hääbuvat hõngu.

Uus aeg ja uued inimesed aga pole lasknud sellel suurepärasel kohal jõude seista - uusi häärbereid kerkib järjepanu siiagi.

Neli aastat tagasi valminud perekond Mjatšinite villa tõmbab aga pilku tänavapoolse mõisahäärbereid matkiva sammastikuga, aiapoolse klaasterrassiga ning aiaga, mis läheb sujuvalt üle männimetsaks ja luiteviiruks, mille taga terendab erksinine merelaht.

Peremees Valeri Mjatšini sõnul oli möödunud talv aiaasukatele eriti raske. "Paljud taimed on saanud kahjustada, osa pole aga talvekülmast toibunudki," sõnab ta murelikult kollaseks kippuvaid kadakaid silmitsedes. "Ka murule on tekkinud kõrbenud kollased laigud, rääkimata terrassi ees kasvavast roosipõõsast, mis alles nüüd hakkab ajama esimesi rohelisi võsusid."

Ometigi olevat kõik sügisel korralikult kinni kaetud. "Mis me siin räägime kliima soojenemisest, talved lähevad ju aina külmemaks," lisab peremees naerdes.

Samuti tunnistab ta seda, et krundi korrashoidmisel tööpuudust karta pole. "Juba muru pügamisele kulub paar päeva, murutraktorit ka osta ei taha, siis kaoks seegi võimalus füüsilist tööd teha," lisab ta. Nii möödubki Mjatšini sõnul enamik ajast puhkekohaks mõeldud mereäärses villas midagi nokitsedes.

Kuni rannaluideteni ulatuv aed on kujundatud pargina, kuhu lisaks seal juba enne kasvanud mändidele on pererahva poolt ka uusi puid lisaks istutatud. Luitevalli servalt, kus aed lõpeb, pääseb väikesest jalgväravast otse valge liivaga palistatud rannale. "Vesi on juba ujumissoe, eile õhtul sai proovitud," hajutab Mjatšin, märgates meie kahtlust väheseid päevitajaid silmitsedes.

"Pole midagi paremat, kui mõnus ujumas käik pärast sauna, ja seda just siis, vesi veel suhteliselt jahe, sauna kõrval asuv bassein on rohkem lastele mõeldud," räägib ta majaruume tutvustades. "Külmal ajal täidab basseiniruum ka talveaia otstarvet, siin leiavad selleks ajaks koha soojalembelised taimed, mis suveks jälle õue tõstetakse.

Pea terve majataguse tiiva võtab enda alla avar klaasterrass, mille paksust ja tugevdatud klaasist lamellsiilud võimaldavad avatuks muuta. "See polnud päris see, mida ma siia tahtsin, sest tundus, et kes ikka viitsib jännata selle kaadervärgi avamise ja sulgemisega," selgitab Mjatšin. "Aga kui tarnija tõestas, et klaasribad peavad vastu ka tugevale survele ega hakka meretuules laperdama, sai siiski selle variandi kasuks otsustatud."

Maja sisustava mööbli puhul on Mjatšini sõnul tegu kohaliku ehk kunagise Narva mööblikombinaadi, praeguse Narova toodanguga. Paigutuse ja värvide valikul tuli appi ka sisearhitekt Kalle Pabut.

"Sättisime näiteks elutoa vaipa paika, aga see ei tahtnud kuidagi sobituda. Küsisin siis Pabutilt nõu. Tema vaatas, liigutas vaipa meetri jagu ja kõik asjad nihkusid koos vaibaga kenasti omale kohale," muheleb ta.

Kiitusega pole omanik kitsi ka ehitaja, EKE Expo aadressil. "Ega nad oma töid suurelt reklaami, teevad vaikselt ja korralikult. Ka praegu peaks neil vähemalt üks huvitav eramuprojekt pooleli olema," lisab ta.

Seda, et Narva-Jõesuu on ka täna hinnatud puhkepiirkond, annab Mjatšini sõnul tunnistust näiteks ka see, et vabasid krunte siin enam lihtsalt ei leia ning ka kinnisvarahinnad on kõvasti kasvanud. "Näiteks on praegu müügis üks väheseid säilinud, kuid väga viletsas seisus puitvillasid. Vaatamata sellele, et hoone on kokku kukkumas, küsitakse selle eest lausa üheksa miljonit krooni," lisab ta.

Piirkonna arengut toetab igati ka praegune linnavalitsus Andres Noormägi juhtimisel. "Kavandatud on suurejoonelise veepargi ehitust ning ehituse detailplaneeringutes tahetakse säilitada kunagisele uhkele suvituslinnale iseloomulikke jooni," selgitab Mjatšin.

"Nii et loodetavalt on aastate pärast Narva-Jõesuu taas praeguse uinuva ja räämas hoonetega linnakese asemel hinnatud puhkepaigaks nii linlastele kui ka kõigile külalistele."

Aastal 2005 kauni kodu konkursile esitatud eramuid hinnates oli žürii hinnangul Mjatšinite kodu tiitli vääriline just tänu sellele, et uue maja heakord näeb välja maitsekas ja läbimõeldud.

Maja ümbritsev suur aed on aga kujundatud pargina, kuhu on juurde istutatud palju mände ja lehtpuid, kuid ka palju haruldasi lille- ja ilupõõsasorte.

Kokkuleppel linnavalitsusega istutas Mjatšinite pere aiast mahavõetud paari puu asemele väljapoole krundipiiri jääva teeraja äärde kümneid mände ja pihlakaid.

"Ühel hommikul aga randa minnes selgus, et keegi "abimees" oli vahepeal käinud ja kõik puukesed juurtega välja sikutanud ning teeraja kõrvale pikali pannud," meenutab Mjatšin. "Ei saa sellistest inimestest aru, aga mis teha, tuli uued puud istutada."

Senine väikeelamuehitus Narva-Jõesuus on enamjaolt olnud üks suur kitš. 80% eramutest ei kõlba üldse kuhugi. Linnavalitsus on tõsiselt hakanud kohalikke ebakompetentseid projekteerijaid välja tõrjuma ja asemel tooma tänapäevast, ja mitte ainult.

Ka nende endiste suurepäraste puitmajade ajastu on pöördumatult kadunud. Nõuka (ja muu) mentaliteediga omanik lihtsalt põletas puitmaja ja asemele ehitas oma isiklikust ilumeelest tuleneva.

Ees seisavad suured muudatused. Juuli alguses on esmakordselt linna kutsutud parimad Eesti planeerijad/arhitektid, kellele tutvustatakse suurt tööpõldu (1000 uut eramukrunti, detailplaneeritav jõekallas paadisadamate, hotellide ja elamutega jpm) ning kes seejärel viiakse kokku tellijatega.

Teiseks viiakse karmid muudatused ehitusmäärusesse, mille rakendussätete alusel peab lähima 5 aasta jooksul olemasolevate ehitiste välimus kardinaalselt muutuma (muutub värvigamma, aedade disain, krundil asuvate materjalide ladustamise kord jpm).

Kolmandaks planeerime taastada nostalgiat - uusi tehnoloogiaid kasutades ehitada kvartaleid, kus on endisi hiilgeaegu väliselt meenutavad puitehitised.

Fotod: Meeli Küttim