Juhuslike väärtuste mõju

Inimesed vaidlevad alatasa teadaolevate või alles mingil ajahetkel ilmsiks tulevate faktide õigsuse ja interpreteerimise üle. Tihtipeale räägitakse aktsia hinna õiglasest väärtusest ja hinnasihtidest, vaieldakse lähenemis- ja analüüsimeetodite tõepärasuse üle. Praktika näitab aga, et väärtuse hindamine on ühel või teisel viisil subjektiivne.

Mis on siis ettevõtte turukapitalisatsioon, mis väljendub aktsia turuhinnas? Aktsia turuhind konkreetsel ajahetkel on osaliste nägemus ettevõtte turuväärtusest nende loogika ja informatsiooni piires.

Kui ei ole üheselt aktsepteeritavaid reegleid, miks on siis mõned investorid edukamad kui teised? Igapäevaelus on enamjaolt osutunud edukamateks inimesed, kes on suutnud oma teoreetilisi teadmisi paremini realiseerida. Samas on naiivne oodata, et kui tekib ühel päeval idee siseneda aktsiaturule, on võimalik kohe ja lihtsalt saada raha kätte investorite käest, kes asjaga igapäevaselt tegelevad. Isegi kui see on praktikas osutunud ajutiselt võimalikuks, kujuneb niisugune tegevus paljudel juhtudel tulega mängimiseks. Iga ost ja müük aktsiaturul on ühe poole kaotus ja teise poole võit, win-win-olukorda siin paraku ei eksisteeri. Väärtpaberiturule investeerimisega vähe kokku puutunud inimeste jaoks on aktsiaturg midagi suurt, midagi sellist, kus institutsionaalsed investorid kehtestavad oma reegleid ja teenivad seeläbi raha.

Kui inimene saavutab juba väikese teenistuse, tekib tal tihtipeale tunne, et on sattunud professionaalide mängu ja tema on üks nendest. Kui aktsiate hinnad ühel hetkel langema hakkavad, arvab algaja investor senise optimismi taustal, et küll turg uuesti üles liigub, mõistlik on lihtsalt oodata pööret. Ent kui langus jätkub ja arvestuslik kahjum suureneb piirini, mida investor ei suuda enam kas finantsiliselt või emotsionaalselt välja kannatada, likvideerib ta positsiooni.

Sageli toimub mõni aeg hiljem tõepoolest pööre, kuid raha on juba kaotatud ja uuesti alustamist segab suur ebakindlus. Sisuliselt on siin tegemist ootuste ja emotsioonidega, mille raames isegi tavapäraselt ratsionaalne inimene võib hiljem järele mõeldes avastada, et on teinud ebamõistlikke otsuseid. Enne, kui alustada investeerimist, tuleks paika panna oma hoiakud ja läbi mõelda tegevus. Investeerimisinstrumentide valik on mõistlik teha kooskõlas oma eesmärkide ja tänaste võimetega.

Kas on oluline, mis on aktivakirje nimi, millises ekvivalendis investori raha hetkel kõige kasulikumalt paikneb? On selleks kinnisvara, aktsia, võlakiri, futuur, optsioon, traditsioonilise investeerimisfondi või pensionifondi osak - olulised on tulem ja selle saavutamiseks kantud risk. Tulemuslik investeering ei pea olema "raketiteadus". Mida lihtsamalt investor olukorra enda jaoks lahti mõtestab, seda lihtsam on tal seda hallata.

Kõikuvus ehk volatiilsus tähendab statistilises kontekstis ootamatute väärtuste juhusliku ilmumise tõenäosust. Näiteks, kui visata üht kuueküljelist täringut ja oodata väärtust 4, siis on selle tekkimise tõenäosus 1/6. Kui aktsiahinna kõikuvus suureneb, siis suureneb ka ootamatute, sealhulgas investori jaoks ebasoovitavate väärtuste tekkimise tõenäosus. Piltlikult väljendades, kui veeretada ühe asemel korraga kaht täringut ja oodata väärtust 4, on selle tekkimise tõenäosus 3/36 - eelmise näitega võrreldes on muude väärtuste tekkimise tõenäosus kasvanud.

Juhuslike väärtuste tekkimise võimalikkust ja mõju investeeringule mõõdabki volatiilsuse määr. Aktsiaturu kõikuvust ehk volatiilsust põhjustavad mitmed tegurid, millest üks levinumaid on väheaktiivne kauplemine aktsiaga (aktsia madal likviidsus). Teised loetlemist väärivad tegurid on impulsiivsus (investorid kipuvad emotsioonide najal tegema ennatlikke või ebamõistlikke otsuseid), määramatus, vähene selgus valitseva olukorra suhtes ja turu esmane reaktsioon uuele informatsioonile.

Suure volatiilsuse korral tuleks esmalt kindlaks teha, mis põhjustab aktsiahindade suurt kõikuvust ja millises suunas kõikuvus tekkinud on. Madala või kahaneva kaubeldavuse tingimustes tekkinud volatiilsus on üks keerulisemaid olukordi, mis sisuliselt muudab mõttetuks enamiku tõhusaist riskijuhtimismeetodeist.

Madala kaubeldavusega kaasneb lisaks kõikuvusele ka määramatus, mis väljendub ostu- ja müüginoteeringute laienemises. Likviidsuse kõikumist võivad põhjustada muutused pakutavate/nõutavate koguste suuruses, vastaspoolte arvus, turutegijate valmiduses ja arvus.

Kui investor eelistab sellegipoolest soetada madala likviidusega aktsiaid, siis on mõistlik teha järgmist.

Soetada aktsiapositsioon sellises väärtuses, mis on kooskõlas aktsia likviidsusega. Näiteks, kui aktsia keskmine tehingumaht on 100 krooni ja suurte hinnaerinevustega, on 10 000 krooni suuruse positsiooni puhul tegemist liiga suure summaga, võrreldes aktsia likviidsusega.

Planeerida investeeringuks võimalikult pikaajaline investeerimishorisont. Uurida, mis on kahaneva likviidsuse põhjuseks ning hinnata, kas tõenäoliselt tekkiv reaalsus on kooskõlas esialgselt planeerituga.

Aktsiapositsioone tuleks hinnata regulaarselt aktsia keskmise realiseerimisväärtuse põhjal (mark to market) ja pidada meeles, et konkreetne arvestuslik väärtus on investeeritud raha väärtus antud hetkel.

Suure või suureneva volatiilsuse tingimustes on mõistlik meenutada, et minevikus toimunu on see, mida meil enam ei ole. Tulevik on see, kuhu me alles läheme. Olevik on konkreetne hetk, kus me saame teha olulisi järeldusi minevikust, et luua põhi edu saavutamisele tulevikus.

Autor: Martin Alango