Lauspäike ja soojad joogid

Kui Luccasse jõudsime, olid päikesesirmid kokku volditud ja pikali pandud - tuul olla neid järjest ümber lükanud. Tükk aega valisime lauda - sees oli lämbe ja tulikuum, aga siiski katus pea kohal päikest varjamas, väljas tuli istuda lauspäikses, aga seal käis ajutigi tuul üle.

Pidasime päikeselõõsas terrassi paremaks, aga mitte kaua - tuul jäi vaiksemaks ja enam ei jahutanud seegi. Kuumus kasvas vist ka restoranisaalis, sest kui esimene tellitud vesi oli soe, siis lõpetuseks joodud tomatimahl lausa kuum.

Sissejuhatuseks valisin Caesari salati, ka salat oli soe. Muidu maitselt mõnus, hästi värsked ja krõbisevad salatilehed ja hea kaste, aga külmalt oleks parem olnud. Nii et kaussi seatud kenast salatilehtedest serveeringust ma rõõmu ei tundnud, oleks võinud salati siiski korra külmkappi pista.

Pastavalik oli muljetavaldav, ainuüksi täidetud pastasid oli viis-kuus nimetust. Kahjuks ei valmi need pastad kohapeal, pole oma maja värsked tooted, nagu ettekandjalt kuulsime, seepärast jätsime proovimata. Hinnadki kõrged, täidisega pastadel 125-140 krooni. Valisime põhiroogadeks vasikamaksa ja vasikafilee Milaano moodi. Ehk "1 Vasika Millaano" ja "1 Vaasika Maks", nagu pärast arvelt lugeda võisime.

Grillitud vasikamaksa juurde serveeriti oliividega kartuliputru, vasikafilee juurde aedviljaraguud. Kui värske kartul on saadaval, siis enam eelmise aasta kartulist tehtud puder ei maitse, isegi oliividega mitte. Brokolit oli ka prae juures, aga see oli jahtunud ja kõvavõitu. Aedviljaraguus oli vähemalt värsket suvikõrvitsat, see andis roale veidigi suvist hõngu.

Veel arvest - seda andis päris uurida. Algab inglise keeles, "Restaurant Lucca", siis need ülaltoodud toidunimed eesti keelega sarnanevas keeles, siis "1 Pizza Bread", siis "1 Artich Antip" (sõime artišokke) ja lõpetuseks "Palun lisage mind Lucca postinimekirja." Arveid on ennegi imelikke olnud, aga enamasti kerkib nende kvaliteet koos toiduhindadega. Luccas maksab kõige odavam pearoog 155 krooni ja siin ootaks keeleliselt korrektset arvet. Ja külma vett palaval suvepäeval. Ja lauda, mis ei kõigu, koos tervete toolidega ja salvrätte, mida saaks suupühkimiseks ja sülekatteks kasutada. Nimelt kui olime oma söögiriistade ümber mähitud õhukesest paberist säästusalvrätid ära kasutanud, nägime kõrvallauas täiesti korralikke riidest salvrätte ja ettekandja abilaual neid tervet virna ootamas. Siiski meid ja veel ühte naaberlauda polnud nende vääriliseks arvatud, saime vaid säästupaberit.

Maitsete üle ei virise, aga värsket ja kerget vahemerelisust ei leidnud. On juulikuu, turg on täis kurki, tomatit, maasikaid. Lucca köök on aga talviselt truu kuivatatud tomatitele ja mullustele seentele. Tõsi, üks maasikas oli profitroolide juures ja ettekandja arvas, et ehk mõni veel päevadesserdis puuviljasalatis.