Plink Plonk, rohelise muru festival

Sõltumatu muusikafestival Plink Plonk on tegijate sõnul klassikaline murufestival - nagu Roskilde, aga vähem porisem; nagu Woodstock, aga palju kodusem. Üles astuvad nii kodumaised kui ka piiritagused bändid, kõik korraldajate maitse järgi valitud. Teiste hulgas bände Jaapanist, Inglismaalt, Rootsist, Belgiast, Soomest, Lätist ja Venemaalt. Kodumaistest ansamblitest tulevad lavale mh Ans. Andur, Röövel Ööbik, Köök, Les Diamants ja Nyrok City.

"Eesti bändidest tahaks eriti esile tuua Tartu Popi ja Roki Instituuti, kes on esimene esineja. Nende muusikat võiks kirjeldada kui kirevat värvilehvikut, mis sisaldab endas kõike seda, mis järgnema hakkab. Bändid esindavad väga erinevaid muusikastiile, aga kõik see kokku peaks looma mõnusalt ühtlase meeleolu ja emotsiooni, mis moodustab terviku. See on nagu meie festivali nimigi - sarnased, kuid kõlaliselt erinevad sõnad ühe raamistiku sees," räägib korraldaja Päss, kelle arvates Plink Plonk ei ole ainult alternatiivmuusika festival, kus käivad vaid imeliku silmavaatega ja "teist keelt" kõnelevad inimesed. Publikut ühendab pigem sarnane ellusuhtumine ning tahtmine avastada uut muusikat.

Üritust korraldab MTÜ Tartu Sõltumatu Muusika Festival, mille liikmed end ise ökoterroristlikuks rühmituseks nimetavad ja Tartu seltsielus vaid hüüdnimesid pidi figureerivad - Arlis, Bakter, Henz, Lipp, Liivak, Nurmik, Pecike, Päss, Simisker ja Tritse. "Me tunneme üksteist ja paljud tunnevad meid just nende nimede kaudu," selgitab Simisker sõprade hüüdnimelembust.

Mõte oma festival teha sündis nagu head mõtted ikka - spontaanselt seltskondliku istumise käigus. "Keegi käis välja idee, et teeme," meenutab Pecike, "teised olid kohe nõus ja siis järgmisel päeval olidki masinavärgis sees, juba oli helistatud esimestele bändidele, nõusolekud saadud ja hilja taganeda." Festivali nimi sündis Simiskeri sõnul sama spontaanselt kui mõte isegi - Plink Plonk kõlas hästi, oli piisavalt jabur ning meeldejääv.

"Idee, mida meie festival kannab, on ökoloogilisus. Me tahame näidata, et on võimalik teha asju väheste vahenditega. Kulutada nii palju, kui on vajalik, aga mitte rohkem. Ja see on mõte, mida me ise ka tavaelus järgime ja propageerida soovime," selgitab Päss. Tegijatel on reegel, et kõik bändid esinevad tasuta. Makstakse kinni esinejate sõidukulud, majutus, toitlustus, festivali atribuutika ja lavatehnika. "Ühesõnaga anname oma parima, et esinejad end igati hästi tunneksid," räägib Pecike. Mullu kutsuti esinema peamiselt oma tuttavate ja sõprade bände.

Tänavu otsustati, et pole mõtet esimese aasta kogemust nurka visata - teeme veel. Soovitusi, keda esinema kutsuda, pakkusid nii eelmise aasta külalised kui ka esinejad. "Kuulasime väljapakutud ansamblite lugusid ja kui kõik ühiselt leidsid, et sobib, saatsime bändile kirja ja jäime vastust ootama. Praktiliselt kõik esinejad, kelle me välja valisime, on ka kohal," seletab Simisker.

Korraldajate sõnul tasub kohale tulla päris festivali alguseks kell 13.00. "Meil ei ole soojendusbände - kõik on ühtemoodi tähtsad. Reastatud on nad nii, et tekiks üks terviklik pilt, nagu plaadi koostamisel. Ei ju ole mõtet osta plaati ja siis kuulata ainult lõppu," arvab Päss.