Tahkeküttekatel nõuab jälgimist ja kardab keemaminekut

"Tahkeküttekatel on kõige vanemat tüüpi katlaliik, mis olemas on," sõnab ASi FEB küteprojekti juht Viljar Sarapuu.

Kui terasest tahkeküttekatla iga on 15-20 aastat, siis malmkatel kestab Sarapuu kinnitusel isalt pojale, kui seda ei lööda ega lasta keema. Tahkeküttekatla ainsaks miinuseks peab ta puude hankimist ja vähemalt korra ööpäevas tule tegemist.

Vesitermi müügijuht Vaino Arro lisab, et lisaks igapäevasele kütmisele tuleb jälgida töötemperatuuri, kuna tahkeküttekatel ei ole automatiseeritud.

Tahkeküttekatelde kütmisel on ASi Teploimport juhataja Elvar Alasi sõnul levinumad 30 cm ja 50 cm halupuud, osal kateldel aga kuni meetrised halud. Arro kinnitusel kasutatakse veidi ka kivisütt ning turbabriketti. Köetakse ka mööblijääke, aga need pigitavad liimisisalduse tõttu kolde ja lõõrid. Veel kasutakse puitbriketti, kuid Arro hoiatab, et sellega ei tohi kollet täis laadida - kütuse paisumisel võib kolle puruneda.

Kütmise tihedust vähendab akupaak, mille optimaalse suuruse korral pääseb kütmisega kord ööpäevas. Akupaagi optimaalse suuruse määrab Arro kinnitusel rusikareegel kümme liitrit vett ühe ruutmeetri köetava pinna kohta, tingimusel, et maja on hästi soojustatud.

Sarapuu seletusel lastakse kütmise üleliigne energia akupaaki, kust see soojendab küttesüsteemi ja katelt tule kustumisel. Samas ei jahtu katel täiesti maha. Tulemusena piisab korra tugevalt ülesköetud katla ja akupaagi igapäevasest kergest kütmisest. "Vale on üks päev kütta ja siis kolm päeva mitte ning siis jälle kõvasti kütta. See kulutab hulga rohkem energiat ja kurnab katelt, eriti teraskatelt," seletab Sarapuu.

Kasutajale lisab mugavust osa tahkeküttekatelde elektrikütte element. Kui kolle on tühjaks põlenud ja vee temperatuur langeb 45 kaadini, lülitub elektriküte ja hoiab vee temperatuuri kuni uue kütmiseni 60kraadisena.

Katla tööiga, kasutegur, ka mugavus sõltuvad Sarapuu kinnitusel sellest, kui korralikult on katlasüsteem välja ehitatud. Tahkeküttekatla reaalseks kasuteguriks peab ta 82-85%.

Alasi teada on puugaasikatla kasutegur 5-10% kõrgem. Samas Sarapuu peab selle katla miinuseks raskelt tagatavat puude 12-18% niiskusnõuet.

Sarapuu väitel on tahkeküttekatel süsteemina hinnalt võrreldav õlikatlaga - vaid puud on odavamad, kui inimene oma tööd ei hinda.

Nagu on tänapäeval lugu iga seadmega, on ka iga katel mõeldud vaid eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Tahkeküttekatlaid saab kasutada ka õli või gaasiga kütmiseks, kuid siis, tulenevalt tahkekütte kolde ehituse iseärasusest, kasutegur langeb. Paljusid gaasi- või õlikatlaid tahkeküttekatlana seevastu kasutada on peaaegu võimatu.

Tahkeküttekatla eelis on odavam hind ja lihtsam käitlemine võrreldes teiste katlatüüpidega. Puuduseks on suurem töömahukus kütmisel, samuti madalam kasutegur, mis jääb 65-75% vahele.

Samas on tahkeküttekatla tööiga võrreldes teiste katlatüüpidega veidi pikem, sest see töötab vähem forsseeritult, samuti on esimesena riknevat kolderesti hõlpsam vahetada. Siinjuures jääb tahkeküttekatlale omane temperatuurikõikumisest tulenev metalli vananemine suhteliselt tühiseks, kuna materjaliks on tavaliselt töökindel hallmalm. Veel kasutatakse materjalina terast.

Malmkatlad annavad võimaluse komplekteerida katelt vastavalt võimsusvajadusele. Kui ilmneb vajadus katlavõimsust tõsta, saab korpusele lisada malmribisid. Seega on malmist katel paindlikum. Teraskatel tuleb kohe teha vastavalt võimsusvajadusele, kuid on odavam.

Tahkeküttekatelde valikul pannakse tihti mööda võimsuse arvutamisega, märgitud võimsuse saamiseks tuleks maja kütta kogu aeg (nagu õlikatla puhul). Tegelikult peaks kütmisperiood ööpäevas olema 4-5 tundi, seega peaks katel olema 1,3-1,5 korda võimsam.

Tahkeküttekatla puhul on oluline tagada optimaalne põlemisrežiim (korralik tõmme), vältida ülekütmist. Samuti ei tohi lasta liigõhutegurit liiga suureks kasvada, muidu hakkavad katel ja suitsugaasid jahtuma. Nende tingimuste täitmisel tagatakse katla kõrgeim kasutegur.