YIT juht Priit Sauk: ehitussektor on investoritele jätkuvalt atraktiivne

"Ühelt poolt on tegemist ikkagi turu tippseisuga ning teiselt poolt peaks ka vaba raha vedelema," põhjendas ta ning leidis, et ka Eesti Ehitus valis börsileminekuks õige aja.

Vaatamata sellele, et Eesti kinnisvaraturul oodatakse kasvu pidurdumist ning turu jahtumist, oli Sauk selle valdkonna suhtes enesekindel. "Arvan, et turu olulise tegijana mõjutavad turu kõikumised meid suhteliselt vähe ja julgen väita, et kinnisvaraarendus on meie jaoks oluline valdkond," teatas ta. "Tegeleda tasub alaga, kust on võimalik kõige rohkem tulu saada ning hetkel on kinnisvaraarendus valdkond, mis annab võimaluse suhteliselt hästi teenida." YITi portfellist moodustab kinnisvaraarendus kolmandiku.

Samas ei ole tööjõu ja materjalide kallinemine ka YITist ringiga mööda läinud. Eelmisel aastal koges firma taas üle mitme aasta käibe ja kasumi langust. YITi turundusjuhi Marko Uueda meelest tendents tõenäoliselt jätkub ning stabiliseerumine tuleb siis, kui pidurdub ehitusmeeste siirdumine välisriikidesse. Kinni peaks töölist hoidma kodu või pere ja kasvav palgatase. Priit Sauki kinnitusel tahab hea ehitusmees platsil saada kindlasti 15 000-20 000 krooni, et mitte piiri taha ekslema minna.

Väiksemad arendajad ei pruugi aga kohaneda olukorraga, kus kinnisvara rendi- ja müügiturul konkurents kasvab ning kulud suurenevad. "Müügiprotsess pikeneb, suurema riskiga projektide tootlikkus kannatab ja väiksematel ebakindlama finantstaustaga arendajatel võivad projektide venimisest tekkida jätkusuutlikkuse probleemid," nentis Uueda. "Kokkuvõtteks võivad tootlused väheneda ja tulevikuprojektide algatamisega ollakse konservatiivsemad," resümeeris ta. Kuid esialgu pakkumise vähenemisele panustada ei saa, kuivõrd hiljuti on alustatud või alustatakse peatselt mitmeid uusi projekte.

Praegu tegutseb YIT Skandinaaviamaades, Balti riikides ning Venemaal. Võimalusi Euroopas uutele turgudele minemiseks otsitakse, kuid Sauki väitel jätkub praegu laienemine pigem Venemaa suunal, kus potentsiaali rohkem. "Venemaa ärikliima on paranenud, meie sõsarettevõtted on seal käima läinud ja neil läheb hästi," kiitis firmajuht.

Helsingi börsil noteeritud YITi aktsiaid Priit Sauk ise ei oma. "Olen positsioneerinud ennast pigem tubli palgatöötajana," muheles ta. "Aga mulle meeldiks olla omanik firmas, kus suudan ise firma käekäiku mõjutada. Seetõttu olen ka mõelnud pikaajaliselt investeerida."

Ühel hommikul saatis maaklerifirma Mandatum mulle Soome aktsiaturu ülevaate, kus soovitas osta YITi aktsiat enne, kui hiiglaslikud Venemaa kortermajade projektid kajastuvad teise poolaasta ja tuleva aasta majandustulemustes.

Venemaal ja Baltimaades alustas YIT 2004. aastal 3873 korteri ehitust ning 2005. aastal 3321 korteri ehitust. Selleks aastaks prognoosis Mandatum, et YIT alustab Venemaal ja Balti riikides 4300 korteri ehitust ja järgmisel aastal juba 5500 korteri ehitust.

Eelmisel aastal valmis piirkonnas YITil vaid 703 korterit ja selle aasta esimeses kvartalis mitte ühtegi korterit. Oma osa on raamatupidamisreeglite muutustel, mis ka näiteks Merko Ehitust ja Eesti Ehitust puudutavad. Nüüd peaksid varem valmimata korterid käibearuandlusest läbi jooksma.

Oletame, et YIT suudab Balti riikides ja Venemaal tänu imelisele kasvule käivet mitmekordistada. Ent isegi sellisel juhul ei maksa arvata, et ostes YITi aktsiat, omandab investor pileti piiritule ja kiiresti kasvavale Vene või Balti ehitusturule. 2005. aastal oli YITi käive Balti riikides ja Venemaal 191,6 mln eurot, samas kui Skandinaavias oli käibeks 2732,2 mln eurot. Baltimaad ja Venemaa moodustavad kõigest 6,5 protsenti kontserni käibest.

Seega, ostes YITi aktsiat, ostate ikkagi eelkõige pileti Skandinaavia ehitusturule, võimaliku hilisema ümberistumisega Baltimaade ja Venemaa ehitusturule. Kui YITi Vene ja Balti ehitus näitavad suurt kasvu, hakkavad need vaid moodustama olulise osa firma käibest, mitte ei muutu kogu ettevõtte veduriks.

Võib-olla saavad Balti riigid ja Venemaa YITi veduriks 5-10 aasta perspektiivis, Skandinaavia turgude vaikse kasvu taustal.

Autor: Lauri Matsulevitsh