Hiiumaa - militaarseim saar Eestis

Marko Kaldur 04. august 2006, 00:00

Vanemad neist pärinevad juba tsaariajast, uuemad viimase ilmasõja kaitselahingute perioodist ning hilisemast okupatsiooniajast. Sõjaväerajatised on muutunud Hiiumaa tõmbenumbriks, meelitades üha uusi sõjaajaloost huvitatuid sellele rahulikule saarele seiklema.

Asukoha tõttu omab Hiiumaa hindamatut väärtust, kaitstes lääne poolt sissepääsu Soome lahte. Sellest strateegilisest positsioonist on aastasadade jooksul kinni haaranud nii venelased kui sakslased, rajades Hiiumaale hiiglaslikke mere ja maismaa kaitsepatareisid. Praeguseks on suur osa minevikurajatistest maha jäetud, enamasti ka rüüstatud. Ent ehitiste kolossaalsus on säilinud ning hoolimata purustustest püsivad need veel aastakümneid.

Läbi aegade on kõike sõjaväega seotut ümbritsenud saladuseloor. Rahva seas levivad arvukad legendid Hiiumaa tankipolgust, kus olnud sadu tanke. Kuid vähesed kohalikest elanikest on saarel üldse tanke näinud, mitte keegi aga korraga sadu tanke pisikesel saarel liikumas.

Räägitakse salajastest Nõukogude baasidest Hiiumaa keskosa soodes ja rabades, samas ei vii nende baaside juurde ükski tee, rabad aga meenutavad tavalisi märgalasid.

Võssakasvanud raudteerööpaid ja -tamme on Hiiumaa metsades palju, ent raudteejaamad või abihooned on ammu langenud ajaloo teravate hammaste ohvriks. Kummalisi rajatisi või militaartehnikat pidavat Hiiumaal palju leiduma, aga nende leidmine nõuab suurt pingutust ja tihti tulemusetuid otsinguid.

Rahvasuus võimenduvad üksikud minevikust pärit vahejuhtumid, mis on tihti tegelikult täiesti tavalised. Teisest küljest on uudishimu tervitatav, kuna uurimuste käigus võivad paljastuda hoopis uued ja ootamatud faktid, millest varem aimugi polnud. Sedasi on Hiiumaal leitud rajatisi, mis olid märgitud vaid salajasimatel Nõukogude sõjakaartidel. Samuti tehnikat ja sõjamoona, mida peagi eksponeeritakse Hiiumaa Militaarajaloo Keskuses.

Kahjuks on paljud paigad ja esemed langenud rüüstamiste ohvriks - põhjuseks sõjad, erinevate okupatsioonivägede lahkumised (või põgenemised) ja kohalike laastamistööd.

Eesti suurimad kaitserajatised asuvad Tahkuna poolsaarel Hiiumaa põhjaosas. Peterburi kaitseks Loode-Eestisse ehitatud Peeter Suure merekindluse eelpositsioonid Tahkuna poolsaarel pidid hoidma kindlust merepoolsete rünnakute eest. Nõukogude ajal rajati sinna lisaks arvukalt kaitsepositsioone - hoidmaks vaenlasi eemal Nõukogude Liidu piiridest, sundides samas oma kodanikke suurele kodumaale jääma.

Praegu on üks atraktiivsematest paikadest Tahkunas soomustorn, mille paksust terasest kate pidi kannatama vajadusel ka tuumalööke. Hiiglaslik metallist rajatis hakanud aga segama samasse piirkonda rajatud radarijaama, mistõttu torn demonteeriti ning lohistati algsest asupaigast eemale.

Hiiumaal on võimalik uidata tornide ja radarimägede alustes katakombides, külastada sõjaväelaste eluruume ning ronida ja roomata kitsamates käikudes. Metsa alt leiab Eesti suurimad suurtükipatareid, mille positsioonid on praeguseks vett täis valgunud. Käike, tunneleid, sissepääsuavasid erinevatesse punkritesse võib kogemata avastada suvalise põõsa alt; mitmed rajatised ei anna välimuselt vähimatki aimu, mida neis sõjaajal tehti.

Kõpu poolsaarel paikneb teine suur militaarkeskus, kus samuti arvukalt sõjalisi rajatisi. Sealseks atraktiivseimaks rajatiseks on massiivne betoonist tulejuhtimistorn, mis metsa kohal kõrgub. Torni tippu ronimine pole kergete killast - trepid ja redelid on osaliselt lõhutud või kõiguvad ebakindlalt. Ent torni tipust avanev hingemattev vaade Hiiumaa rannajoonele, metsapiirile ning majakatele ja sõjaväerajatistele silmapiiril väärib adrenaliinihõngulist ronimist.

Torni lähistel asuva sõjaväekompleksi katakombides vedeleb nii nüüdisaegset olmeprahti kui varasemast jäänud tehnikat. Tohvri suurtükipatareid Sõru sadama lähistel on suurelt jaolt võssa kasvanud. Turistide seas vähetuntud kaitserajatiste leidmine metsas pole kerge - nendeni viib vaid nõgeste ja kibuvitsapõõsaste vahel looklev rajake. Ent kui ehitiste süsteem endale selgeks tehtud ja kaardimaterjal olemas, võib puude alt avastada suurtükialuseid ja abihoonete jäänuseid.

Militaarseid paiku leiab Hiiumaalt teisigi. Näiteks Palli patarei Kõpu poolsaare alguses, mis on jäänud eramaadele, samuti Hiiessaare patarei Kärdla lähistel. Kaevikuid, tulepesasid, suurtükialuseid - kõike seda on rannajoonel ja sisemaalgi piisavalt.

Omaette vaatamisväärsused on piirivalverajatised - tornid, kordonihooned, keskused -,

mis asuvad kõikjal randades. Kui kordonid on peamiselt lagunenud või Eesti piirivalve käsutuses, siis enamik vaatetorne on lihtsalt ajahamba pureda jäänud.

Militaarajalugu on osake Hiiumaa minevikust ning sel on kahtlemata tähtis roll saare atraktiivsemaks muutmisel. Kuid Hiiumaa pole huvitav ainult militaarse külje poolest, vaid pakub ka imeilusaid loodusvaateid ning muid ajaveetmisvõimalusi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing