Raske suvi metsas

Hektarite ja rahalise kahju lõikes valmib metsapõlengute statistika oktoobris-novembris. Tänaseks on teada vaid, et viimasel kümnel aastal põles keskmiselt 648 hektarit metsa aastas, millega said metsaomanikud igal aastal 20-30 miljonit krooni majanduslikku kahju. Põlenud metsa saab teha küttepuuks, kuid see on palgist kolm korda odavam. Kui palgi eest saab metsaservas 800-900 krooni tihumeeter, siis küttepuu maksab 200-300 krooni ehk kolm-neli korda vähem.

RMK keelas juba teist korda sel suvel metsas tuletegemise 7. juulil ning see kehtib siiani. RMK metsamajanduse direktor Raivo Võlli tunnistas teisipäeval, et riigimetsas on olnud 102 tulekahju, kus on põlenud kokku 1383 hektarit metsa. "Selle numbri sees kulupõlenguid pole," lisas Võlli, kes hindas koostööd tuld kustutanud päästeametiga heaks.

"Teeme igal nädalal 3-4 tulevalvelendu ja kohe, kui midagi märkame, teavitame päästeametit ja konkreetset metskonda, ka kohalik keskkonnainspektor kutsutakse välja," rääkis Võlli. "Ülevalt on ka kõik keeluajal süüdatud väikesed lõkked hästi näha."

Võlli sõnul pole valdav osa metsatulekahjusid tekkinud siiski grillimisest, vaid hooletusest.

"Marjul käinud inimene ei saagi aru, et suitsuots või tikuots jäi sinna hõõguma ja ta on ise ammu läinud, kui tulekahju umbes tunni aja pärast plahvatab."

Kevadel põlenud 30hektarilise rohumaa ja neljahektarilise männinoorendiku omanik Ando Eelmaa rääkis, et tulekahju sai alguse süütamisest. "Raske öelda, kui palju tulekahjusid nii algab, kuid ma arvan, et süütamine on kasvav trend," lisas Eesti Erametsaliidu juhatusse kuuluv Eelmaa. "Seda näitavad Euroopa kogemused. Inimeste hullus läheb aina suuremaks."

Kuusalu lähedal Mähustes metsa omav Vahur Eenmaa ütles eile, et tules sai tal kannatada 322 hektarit, mida kinnitab ka praeguseks valminud ekspertiisiakt. Kuusalus on mehel 550hektariline maalapp, millest ligi 360 hektaril kasvab mets. Kahju võib ulatuda miljoni kroonini.

"Kahjusummas lõplikku selgust veel pole," lisas Eenmaa, "kogu mets läheb lageraiesse."

Otse loomulikult on põlenguid tänavu rohkem ja seda võrreldes mitte ainult eelmise aastaga, vaid kõigi aastatega alates 1992. aastast. See kevad-suvi on olnud meile raskeim ja tulekahjuderohkeim. Varem pole olnud ka nii suure pindalaga tulekahjusid.

Mulle on silma jäänud metsade kehv olukord. Kõikide suuremate põlengute puhul, see oli nii Agusalus, Kurtna järvistu piirkonnas kui ka Luigel, on olnud näha, et metsa eest enam ei hoolitseta. Metsad on täiskasvanud, puuduvad ligipääsud, tulekaitseribad ja veevõtukohad.

Minu kõrva on jõudnud ka jutt, et selline ongi Eesti metsade tulevik. Hoolitsetud metsa peetakse nõukogude pärandiks.