Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maseko omanik pani taskusse üle 21 miljoni
Läinud aasta detsembris vormistatud kinnistu müük 87,3 miljoni krooniga tähistas ühtaegu enam kui 65 aastat tegutsenud Pärnu Kalakombinaadi lõplikku kadumist Eesti ettevõtlusmaastikult.
Lõviosa Maseko kalakonservidest ja muudest toodetest on juba aastaid läinud ekspordiks, peamiselt Ukraina, Venemaa ja Kasahstani, aga ka Tšehhi ning Jaapani turule. Maseko tuntumad kaubamärgid on naturaalne atlandi heeringas, sprotid õlis, skumbriakonservid ning nõukogude aja "kuldtoode" räim tomatis.
Ehkki toodangu maht on järjest kahanenud, püsib Maseko endiselt Eesti suuremate kalatöötlejate hulgas. Ettevõte andis 2005. aastal tööd ligi 600 inimesele. Ühtaegu Pärnu kombinaadi kaotamisega on Maseko viimasel aastal pannud rõhu tootmise arendamisele peamiselt Narvas ja Virtsus. Samas ilmneb ettevõtte aastaaruandest, et juhul kui kõnealust kinnistut poleks müüdud, oleks Maseko ka 2005. aastal oma majandustulemustega miinusesse jäänud. Ja ei oleks ka, millest dividende maksta (kokku läks selle tarbeks 33 miljonit krooni).
Mihhail Maslennikoviga, kes on end taandanud nii Maseko juhatusest kui ka nõukogust, ei õnnestunud Äripäeval, nagu ka varasematel kordadel, vestelda. Ettevõtte sekretär vastas ajakirjaniku palvele üheselt: "Ei, ei!" Ka ei õnnestunud rääkida Maseko juhatuse esimehe Viktor Getmaniga, kellega lubati küll ühendada, kuid siis pandi lihtsalt toru hargile. Hilisema helistamise peale väitis sekretär, et "Getman on väljas". Selline kinnine õhkkond on Masekos valitsenud juba aastaid.
Maslennikov kerkis eraettevõtjana esile 1990ndate alguses, mil tal õnnestus saavutada omaaegse Tallinna Kalakombinaadi erastamine töökollektiivile. Sellele eelnes NSV Liidu alluvuses olnud kombinaadi üleviimine Eesti alluvusse ja siis mingi salapärane erastamisotsus, mille jälgi on raske tagantjärele ajada. Seda, kuidas protsess toimus, ei suutnud meenutada ka need, kes 1990. aastal majandusministeeriumi ja kalandusameti eesotsas olid. Fakt on vaid see, et alates 1991. aastast kannab Tallinna Kalakombinaat Maseko nime ning suurimaks aktsionäriks on tänini endine kombinaadi direktor Mihhail Maslennikov, kes on oma osaluse kasvatanud üle 64 protsendi. 1994. aastal õnnestus Masekol erastamisagentuuri kaudu erastada Pärnu Kalakombinaadi varad, mille hinnaks määrati 18,5 miljonit krooni.
Maseko jätkab tootmist ka Tallinna Kalasadamas, kus siiani tegutseb konservitsehh. Sadamas asuvad varad kuuluvad aga ASile Masekonord, mis on juba aastaid Maslennikovi ainuomanduses ja mis neid siis Masekole rendib.
Masekoga on seotud ka üks iseäralik juhtum. Nimelt tegutses seal 2002. aasta suvest juhatuse liikmena Helen Uus, kes oli ettevõtte välissuhete ja marketingidirektor. Sama aasta sügisel läkitas ta president Arnold Rüütlile käskivas kõneviisis kirja Ukrainaga seotud probleemidest (ilmselt oli neid kirju mitu), mille peale Rüütel ta 2003 veebruaris vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtule kutsus. Seal sattus Uus tänu oma toretsevale sinimustvalgele kostüümile fotograafide tule alla. Heleni tähelend seltskonnaajakirjanduses jõudis kesta küll vaid mõned kuud, sest juba enne suve algust oli ta Maseko juhatuse liikme ametist prii.