Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suvine Saaremaa kujunenud rahvaste paabeliks

Marko Kaldur 11. august 2006, 00:00

Kui aga leidub pealehakkamist, on ka Saaremaal võimalik nautida üksiolemise võlu, kauneid merevaateid ja segamatuid hetki looduse seltsis. Erinevate ööbimispaikade otsingul piki Saaremaa rannikut kulgedes jäi meie teele palju huvitavat nii vaatamiseks kui ka kogemiseks.

Nii on Saaremaa kuulus pankranniku poolest, kuigi sealt ei leia nii kõrget rannikut kui Ida-Virumaal. Paremini pankranniku ehedat võimsust esile toovaid kohti on Panga pank. Ühel pool lainetab meri, teisal kõrgub mitmekümnemeetrine kivisein, nende vahel vaid kitsas maariba kõndimiseks.

Jalutuskäik Panga panga all ning tipul on kokku pea kümme kilomeetrit pikk, ent iga jalaaste sel teekonnal on vaeva väärt. Pulli ja Undva pank jäävad suuruselt Panga pangale alla, nagu ka teised Saaremaa pangad ja pangakesed. Ent igaühel neist on midagi maalilist, mis pankrannikut imetlema paneb.

Vahelduseks pankrannikule ääristab Saaremaad hulk saarekesi ja laidusid. Neist kuulsaim on Vilsandi koos samas asuva kaitsealaga. Linnuriigiks kutsutav Vilsandi on koduks ja peatuspaigaks tuhandetele lindudele. Vilsandile pääsemiseks on mitmeid võimalusi - alates purjeka või kalapaadiga üle sõitmisest kuni jalgsi läbi lainete sumpamiseni.

Kuid atraktiivseim ja põnevaim viis on suure veoauto kastis mühinal läbi meetrisügavuse vee murdmine. Võib tunduda kummaline, et istudes liikuva veoauto peal, näeb sõidu ajal vaid paari meetri kaugusel kalameest rahulikult õnge loopimas või mõnd inimest sügavas vees suplemas. Ent selles peitubki Vilsandile sõidu põnevus - mööda kitsast, võõrastele teadmata kõrgendikku saarelt saarele liiklemine, sellal, kui mõlemal pool autot on sügav vesi.

Harilaul asub Eesti viimaste aastate ühest tippfilmist "Somnambuul" tuntuks saanud viltune majakas. Kiipsaare majaka aluse on meri viimastel aastakümnetel ära uhtunud ning seda tuleks ruttu külastada. Pole võimatu, et pärast mõnd järgmist tormi või suurvett vedeleb tuletorn juba külili lainetes. Siis saab süüdistada vaid riigi apaatsust ja maruroheliste (taaskord) totrat vastuseisu majaka kindlustamisele.

Kalasma matkarajal Koorunõmme kaitsealal viib teekond nõukogude piirivalve poolt kaevikutega läbi uuristatud rannajoonelt lagedale nõmmemaastikule. Eluta lagendik on tekkinud kunagiste sõjaväeõppuste käigus, mil mets samas piirkonnas süttis. Algul ei tahetud seda kustutada, siis olevat aga olnud juba hilja tulele piiri panna. Nii hävis hektareid metsa ning metsaalust pinnast, mille asemel laiutab nüüd kuumust õhkav kivikõrb.

Sõrve poolsaarele sõites jääb merel silma kummaline objekt. Algul tundub tegu laevaga olevat, siis aga selgub, et oletatav alus ei liigu sugugi paigast. Tegu on Kreeka kaubalaevaga Volare, mis 1981. aasta sügisel samas karile jooksis. 159meetrise laeva bulgaarlastest meeskond pääses, ent kaup jäi laevale. Vältimaks kapitalistlike kaubaartiklite sattumist kohalike elanike kätte, süütasid vene piirivalvurid laeva põlema. Ometi jõudsid sajad saarlased käia laevalt noosi otsimas.

Kõiki loodusjõude trotsides püsib vrakk praegugi merevees, pakkudes kaldalt uudistajatele uudishimu ning vrakile ronijaile õudusfilmilikku põnevust. Kuuldavasti on sügiseks laev siiski vanarauaks lõigatud.

Mõnes mõttes on Sõrve poolsaar praegugi lahingutandriks, kuigi palju moodsamate lahingute jaoks. Nimelt kohtasime oma laagriplatsil korduvalt rebaseid, kes väliste märkide järgi olid marutõbised. Pole just meeldiv veeta öö telgis, kui ümberringi käib nahistamine ja krabistamine, toidumoon pillutakse laiali ning hommikul telgist väljudes vahib vastu süüdimatu pilguga rebaselõust. Sõda marutaudiga pole veel Sõrve poolsaarele jõudnud, ent loodetavasti murduvad seekordsete lahingute puhul kaitseliinid kergelt. Saaremaa üheks olulisemaks vaatamisväärsuseks on Kaali kraater. Tuhandeid aastaid tagasi Saaremaale langenud meteoriit oli viimaseid suuremaid meteoriite, mis Maa pinnale langenud ning maakoorde sügavaid jälgi jätnud.

Paljude rahvaste mütoloogias kajastuva katastroofi jäljed on praegugi selgelt nähtavad - peakraater kõigile kergelt leitav, läheduses võssa kasvanud naaberkraatrid. Kõigil Saaremaa tähtsamatel vaatamisväärsustel viibides ei maksa siiski unustada, et need on muudetud tõelisteks turistilõksudeks. Vahel võib turismiobjektist sadakonna meetri kaugusel leida paiga, kus suveniirid, toit ja majutus on kordades odavamad.

Ent siiski ei tasu seepärast kohalikele etteheiteid teha - eks igaüks üritab omale elatist teenida.

Päike kõrvetab lagipähe, liiv rannal on tulikuum, õrn tuuleiil ei too kuumal päeval piisavalt jahutust. Samas sillerdab vaikselt voogav merevesi, lained jooksevad kerge sahinaga randa, kaugel silmapiiril on näha purjekaid ja laevu. Tahaks heita riided seljast ning tormata lainetesse kümblema. Kahjuks on aga tegu erarannaga, taamal läheneb hooga kuri koer, kuskilt kostab tümpsu ja lärmi.

Selle reisi kokkuvõtteks peab ütlema, et Saaremaa avastamiseks on vaja aega ja rahu. Suvel on see vist pea võimatu, sest kõik kohad kubisevad kodu- ja välisturistidest. Ning suur osa kaunitest paikadest asub eramaal või on ligipääs neile eramaade poolt läbi lõigatud.

Sellised on Saaremaa argiolud, paljuski tingitud turistide hordidest. Ent ega saarlased ise ka alati inglid ole - olnud seal vaevalt tunnikese, viskasid juua täis noored külavaheteel sõitnud auto aknasse pudeli… Sellest johtuvalt tuli ööbimiseks otsida kohti, kus vähem inimesi ja turvalisem ning rahulikum viibida.

II maailmasõja ajal rajati Sõrve poolsaare piirile tankitõrjeliin: üle aasade ja heinamaade kulges pikk, püramiiditaolistest betoonelementidest koosnev katkematu rivi, mis pidi vaenlase tankide roomikud purustama ja soomuse rebestama.

Praegugi on võssa kasvanud liin osaliselt nähtav. Betoonpüramiidide jada kulgeb pea takistamatult poolsaare ühelt rannikult teisele, olles läbi lõigatud vaid üksikutest metsa- ja autoteedest.

Suhteliselt maantee ääres asub Stebeli komandokeskus. Vaid kilomeeter samast kohast idas (paar kilomeetrit mööda metsateed) paikneb Stebeli suurtükipatarei, mis on üks kolmest suurimast Eestis. Sarnased patareid leiduvad veel Hiiumaal Tahkuna poolsaarel ning Osmussaarel.

Komandokeskuse ja patarei käikudesse pääseb sisse vaid osaliselt. Edasi on tunnelid veega üle ujutatud. Vesi olevat pärit merest, ujutust tagasi hoidnud lüüsid avati pärast sakslaste rünnakut. Vangi langenud patarei komandörile kapten Stebelile pakutud küll võimalust suurtükipatareid taastada, ent ta keeldus avaldamast lüüside mehhanismide saladust. Stebel hukati sakslaste poolt ning salapärased katakombid on siiani veega täidetud.

II maailmasõja üks verisemaid kokkupõrkeid Saaremaal oli Tehumardi öölahing. Spontaanselt puhkenud tulevahetus arenes kiiresti käsitsivõitluseks, mille käigus osapooled üksteist ööpimeduses vaid pagunite, juuste ja keele järgi eristasid.

Praegu kõrgub Tehumardil nõukogude ajal püstitatud grandioosne sammas, ent seal ei maksa unustada kummalgi rindepoolel langenuid.

Fotod: Marko Kaldur

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:41
Otsi:

Ava täpsem otsing