Savisaar ja Reiljan ühendasid jõud

Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ja Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani allkirjastatud koostöölepe annab peaministri koha Keskerakonnale, presidendiks saab Arnold Rüütel ning Eestis kehtestatakse astmeline tulumaks.

Riigikogu valimisteni lubavad Keskerakond ja Rahvaliit jätkata mullu aprillis Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe täitmist.

Kolumnist Enn Soosaar kirjutab tänases Äripäeva arvamusartiklis, et Rahvaliidu ja Keskerakonna koostööleppe valguses oleks Reformierakonnale kasulik kutsuda esile erakorralised valimised. Soosaare hinnangul on olukord Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu valitsuskoalitsioonis pentsik. "Morni näoga neelavad oravad ühe partnerite mõnituse teise järel alla," tõdes ta.

Äripäeva andmetel tahaks Isamaa ja Res Publica Liit (IRPL) koalitsiooni kiilu vahele lüüa, kuid peaminister Andrus Ansip on lahkulöömiseks liiga alalhoidlik ning IRPL jääb Reformierakonna selge positsiooni ootele. Väidetavalt on Reformierakonnas tekkinud kaks tiiba: kui peaminister ja Riigikogu liige Meelis Atonen eelistavad koalitsioonis jätkata, siis näiteks Riigikogu fraktsiooni aseesimees Rain Rosimannus alustaks koostööd IRPLiga.

"Eraldi kohtumisi ja läbirääkimisi IRPLiga pole vajagi - usun, et maailmavaate osas seisavad nad võitluses parempoolse maksusüsteemi eest ja Eesti viimisel viie jõukama ELi riigi hulka meie selja taga," ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.

"Usun, et poliitilise kultuuri osas on need neli erakonda, kes endiselt koostöölaua taga, ühte jalga astumas. Esimene verstapost on presidendivalimised ja eks sealt vaatame edasi, kuidas omavahel koostööd teha. Meie oleme positiivseks koostööks alati valmis," lisas ta.

IRPLi kaasesimees Taavi Veskimägi lausus, et seitse kuud enne valimisi on valitsuse aeg otsas. "Eelmine nädal pühkis selles osas viimasedki kahtlused," kinnitas ta. "Suutmatus langetada Eestile olulisi otsuseid, nagu ettevõtte tulumaksu või pronkssõduri tulevikuga seonduv, on ilmekamad märgid sellest. Lisades siia koalitsioonipartnerite omavahelise susserdamise, ei jää peaministrile just lai tegutsemisruum," tõdes ta.

Edgar Savisaar kinnitas eile, et koostöö erakondadega on teretulnud, kuid ta on valmis ka võimaliku tekkiva paremtiivaga rinda pistma. "Need ajad on möödas, kus erakond ütleb, et ei mängi teistega samas liivakastis," sõnas ta. "Mis need valimised muud on kui üks võitlus."

Villu Reiljan märkis, et koostöö Eesti rahva hüvanguks on iseenesestmõistetav. "Samas on kuskil ka piir. Ei saa nii, et needsamad jõud, kes raudtee müüsid, räägivad nüüd tagasiostust," ütles Reiljan.

Hoolimata eile allkirjastatud leppest pole kahe erakonna liikmed just ülisõbralikes suhetes. Ehk nagu võttis kokku üks keskerakondlane: "Poliitikas pole sõpru ning eks me ikka omavahel rõõmustame, kui keegi Rahvaliidust politseile vahele jääb."

Peaminister Andrus Ansip lubab jätkata praeguses koalitsioonis koos Keskerakonna ja Rahvaliiduga seni, kuni ei kehtestata astmelist tulumaksu.

Reformierakond on võidelnud alati selle eest, et meile edu toonud majandussüsteem püsiks ja et ei tegeldaks majanduslike lollustega. Reiljani ja Savisaare allkirja saanud koostööleping näitab, et see võitlus pole veel sugugi läbi. Koalitsioon ei kõigu seni, kuni kehtib selle moodustamisel kokkulepitu - astmelist tulumaksu ei tule, eelarve püsib tasakaalus, välis- ja kaitsepoliitika aluseid ei muudeta.

Kui kaks erakonda kinnitavad, et edaspidi kuuluvad nad valitsusse ainult koos või ei kuulu üldse, siis on tõenäoliselt tegu vähemalt valimisliidu tekkimisega.

Ma ei usu, et nende kahe liitumisest võiks suur ja tugev erakond sündida, aga kui üks erakond poliitiliselt maastikult kaob, siis see toob kaasa ainult poliitilise maastiku selginemise. Reformierakonna jaoks on Reiljani-Savisaare leping teinud asja selgemaks ja lihtsamaks - valitsuses on meil nüüd kahe partneri asemel sisuliselt üks. Ja ühe partneriga on alati asju kergem ajada kui kahega.

Opositsiooniparteide esindajatega kohtun üsna regulaarselt ja eks olulistes küsimustes räägitakse ikka. Ma arvan, et nelja erakonna koostöö presidendiküsimuses on laabunud väga hästi. Võimalik, et kokkupuutepunkte on ka tulevikus.

See on sisuliselt ebareaalne. Küsitav on ka vajadus erakorraliste valimiste järele mõned kuud enne korralisi valimisi.

Meie hinnangul tunduvad erakorralised valimised utoopilised, sest selleks peab peaminister tagasi astuma.

Reformierakonna jaoks on esmatähtsad tervemõistuslik maksu- ja majanduspoliitika, arukas perepoliitika, välis- ja julgeolekupoliitilise suuna püsimine. Kuni need koalitsiooni moodustamisel kokkulepitud põhimõtted püsivad, ei kõigu ka praegune koalitsioon.

Seni toimunu põhjal ei näe põhjust, miks erakonnad peaksid sellele teele minema. Tulumaksupoliitikat kuni valimisteni muutma ei hakata ning Keskerakond on enne valimisi teemat iga kord oma valimisprogrammis käsitlenud. Eelmistel kordadel see läbi ei läinud ning vaevalt, et nüüd hakatakse muutma.

Erakorralised valimised on selline teema, et mõnikord on räägitud, aga vaevalt, et sellest midagi välja tuleb. Erakondadel, kes on ühes koalitsioonis, pole põhjust vastandlike seisukohtade pärast lahku minna. Leian ka, et erakondade ühine presidendikandidaat ei ole põhjus ühiseks riigivalitsemiseks.

Eestile erakorraliste valimiste esilekutsumine väga hästi ei mõjuks, see teeb Reformile head, aga Isamaa ja Res Publica sündivale koostööle see küll hästi ei mõjuks. Alles nad pidasid Käsmus pulmi ning koguvad kevadeks jõudu.

Erakorraliste valimiste esilekutsumine on uskumatult keeruline ja aastaaega silmas pidades natuke võimatu.

On neli võimalust, millest esimene on seotud riigieelarvega ja teine rahvahääletuse läbikukkumisega. Kolmas ja neljas on seotud peaministri lahkumisega, kas vabatahtlikult või umbusaldusega. Maailma ajaloos võis selliseid juhtumeid läbi minna, kuid täna usun, et keegi ei taha ära minna, et tekitada kunstlikult erakorralised valimised.

Reformile on Rahvaliit ja Keskerakond üsna loomulikud partnerid. Kui Keskerakond ja Rahvaliit saavad absoluutse enamuse, siis nad võib-olla ei võta Reformi kampa. Samas on äärepeal olla ohtlik ning Tallinn on hea näide, kus hoolimata absoluutsest enamusest käisid läbirääkimised; loomulikult otsitakse enne valimisi liitlasi.

Ma ei näe täna parlamentaarset kriisi Eestis, mida tuleks lahendada erakorraliste valimiste kaudu. See lööks Eesti stabiilsust ja usaldusväärsust. Küll on täna tegu valitsuse võimetusega riigielu korraldada ja Eestit edasi arendada.

Teoreetiliselt on Eestis võimalik panna kokku tänase parlamendikoosseisu juures teistsugune arenguvõimeline valitsus. Kõik algab valitsusjuhi selgest seisukohavõtust valitsuskoalitsioonis kujuneva olukorra kohta. Kas tema näeb tänases olukorras probleemi või mitte. Ansipil on sisuliselt valida, kas jätkata koalitsiooni jõududega, kes tahavad valida Rüütlit presidendiks, kehtestada astmelist tulumaksu ja kasutavad ilma erilise häbita riigieelarve vahendeid erakondlikel eesmärkidel, või teha sellele lõpp.

Valitsuse tegevust kõrvalt vaadates võiks pigem olla tõesti õudne lõpp kui lõputu õudus. Ei tohi lasta Rahvaliidul ja Keskerakonnal riiki enne valimisi laiali tassida.

Autor: Airi Ilisson