Koeru mootoritootja leidis kasumi teenimise niši

Airi Ilisson 25. august 2006, 00:00

Koerus ning Põltsamaal tegutsev 400pealine firma toodab nädalas 2500 elektrimootorit, mille raskus ulatub niidirullist kuni 2 tonnini. Mart Hirtentreu, Allari Lepiku ja Margus Säde eestvõttel 14 aastat tagasi loodud firma hakkas Tallinnas allhanke korras liftitootjale Kone elektrimootoreid mähkima.

1998. aastal koondasid eestlased kogu tootmise pankrotistunud Koeru endisesse autoremonditehasesse. 2003. aasta novembris otsustas Konest lahku löönud üks maailma juhtivaid kraana- ja tõstukitootjaid KCI Konecranes tuua mootoritootmise Hyvinkäält ja Tammisaarist Eestisse. Firma ostis 19 protsenti Eesti koostööpartneri Konesko aktsiatest.

"Käisime ja vaatasime Soome moodsaid tehaseid nagu siga raketti, kui veidi hiljem selgus, et 200 veokitäit tööpinke tuleb ühe aastaga Eestisse üle tuua," meenutas Konesko tegevjuht Mart Hirtentreu.

Tootmise kasvu tõttu ning tööjõupuuduse hajutamiseks soetas Konesko sama aasta lõpuks tootmishallid Põltsamaal, mis ülemöödunud suvel hakkasid tegema kraanade ja teiste tõsteseadmete otsavankreid.

Investeeringud tootmisesse ületavad sada miljonit krooni, käive tõotab tulla 650 miljonit krooni. Mullu oli kasum 52 miljonit krooni ning tänavu peaks tulema veelgi parem aasta.

Päevas vurab kaks autotäit mootoreid ja elektriseadmeid Koerust ja üks autotäis Põltsamaalt eri riikidesse laiali. Kogu toodang läheb ekspordiks. Näiteks liiguvad elevaatorimootorid Pariisi ning kuumusevastase seadmega tõstemootorid Aafrikasse või Hiina, selgitas elektrimootorite tehase juht Allari Lepik. Toormaterjalid saabuvad Euroopast.

Konecranes, kes disainib kõik tooted, tagab, et tellimuste saamiseks pole tarvis oma marketingiosakonda. "Faksiaparaat on meie müügimees," naeravad eestlased. Allhankekanalite valikuvabadus tähendab kordades kokkuhoidu.

Eestis firmal konkurente pole, need asuvad kaugemal Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Volta tehas teeb toodangust 80% Koneskole allhankeks.

Tõsiseim tagasilöök tabas Koneskot sel suvel, kui autoavariis hukkus finantsjuht Margus Säde.

Hirtentreu, kes käib Tallinnast Koerusse tööle neljal päeval nädalaks, kiidab töötajaid, kes keskmiselt 9500kroonise palga eest käivad sageli tööl terve perega.

Tehases ringi kõndiv "majavaim" Jüri Murakas (68) asus autoremonditehasesse tööle aastal 1962.

Võtsin nendega omal ajal ise ühendust, sest Volgasid remontinud Koeru autoremonditehas oli pankrotis. Tööpuudus Koerus suurenes, inimesed kolisid minema, korteri sai ühe krooniga.

Täna on Konesko meie suurim tööandja. Kui enne oli probleem, et inimestele tööd leida, siis nüüd vastupidi: kust leida inimesi ja kuhu nad elama panna, näiteks korter maksab 300 000 krooni.

Paljud inimesed käivad tööl terve perega ning on teinud nii, et on Tallinna korteri välja rentinud ja siia elamise ostnud. Oleme alevikus algatanud uue elamurajooni detailplaneeringu. Laiendasime kuue miljoni krooni eest lasteaeda.

Konesko edu on meelitanud meile teisigi ettevõtjaid: Soomest tuli Jutron Baltic ja AS Natural otsustas laieneda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:13
Otsi:

Ava täpsem otsing