Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Isepäine kantsler Kallas

Väinu Rozental 01. september 2006, 00:00

Eile oleks valitsus pidanud arutama Kallase vabastamist, kuid dokumendid ei jõudnud õigel ajal valmis. Kaks ja pool aastat kantsleri ametit pidanud parteitu Kallase ja keskerakondlasest haridusminister Mailis Repsi vahel on pinged särisenud juba ligi aasta. Ühelt poolt süüdistused tööga mitte hakkama saamises, teiselt poolt vihjed ametkonna sundpolitiseerimisele.

Kohtun Jaan Kallasega ühes Tartu pubis. Väliselt paistab ta rahulik, kuid tema sisemuses võib tajuda teatud ärevust. "Kui minust tahetakse lahti saada, siis öeldagu, et Jaan Kallas on vastik inimene, aga ärgu mustaku mu kolleege, et too või teine on oma tööd halvasti teinud. Ma ei luba seda." See on ka ainus kord jutuajamise jooksul, mil Kallas silmnähtavalt ärritub.

Kallase sõnul tahaks ta olla kantsler vähemalt sama kaua kui ta oli Tartu kaubamaja direktor ehk 17 aastat. "Otsustest tegelike viljadeni võtab kaua aega," põhjendab ta. "Kui ettevõtet juhtides arendad tooteid ja teenuseid, siis avalikus teenistuses on aktivaks riigi heaolu." Kallas tunnistab, et ta ei tea, mida ta tegema hakkab, kui peab kantslerikohalt lahkuma. "Olen sundinud end sellele mitte mõtlema," lisab ta.

Kümmekond inimest, kellelt Jaan Kallase kohta pärin, kasutavad tema iseloomustamisel omadussõnu nagu tark, humoorikas, isepäine, missioonitundega, aus. "Ta pole tuulelipp, tal on põhimõtted, millest alati kinni peab," räägib sõber, Falck Eesti juhatuse esimees Peeter Tohver.

Põlva maavanem Urmas Klaas, kes enne maavanemaks saamist samuti haridusministeeriumis leiba teenis, ütleb, et Kallas on tugev isiksus. "Temaga peab töötama partnerluse printsiibil. Kallas ei ole hea alluv, sest ta on mentori tüüpi inimene."

Tallinnas sündinud ja koolis käinud Jaan Kallas palus end Tallinna Polütehnilise Instituudi viimasel kursusel Tartusse suunata, sest tema armastus ja tulevane abikaasa Kadri õppis veel Tartu Ülikoolis. Nii sai pealinna poisist tartlane. Kallase esimeseks ülesandeks oli kapitaalremonti läinud Tarvase restorani käimalükkamine. Lisaks remondi- ja varustusprobleemidele organiseeris ta koos ühe kolleegiga kelnerite kooli.

"Õhtul õppisin ise kelnerinõkse ja järgmisel päeval õpetasin neid teistele," meenutab Kallas muigamisi.

Kõikides oma ametites, nii Tarvases, Tartu kaubamajas, Sangaris kui ka haridusministeeriumis, on Kallas pidanud kõige olulisemaks inimeste valimist. "Keskendu inimeste valimisele ja lase neil segamatult oma tööd teha," kuulutab ta oma juhikreedot.

On kuidagi nii kujunenud, et Jaan Kallas on eluaeg olnud palgatöötaja. Parim võimalus eraärisse minekuks oli 1997. aastal, kui Tartu kaubamaja ühines Tallinna kaubamajaga ning Kallas müüs maha oma 20protsendilise osaluse Tartu kaubamajas. "Paraku suri just siis minu naine ajukasvajasse ning ma ei söandanud pere kõrvalt äririski võtta," sõnab Kallas.

Lesestunud Jaan kasvatab kahte poega, kellest noorem, Joosep, on raske vaimse puudega. Paljuski tänu Joosepile on Jaan Kallasest saanud puuetega inimeste eestkostja, tema eestvedamisel on rajatud Põlvamaale vaimupuuetega inimestele mõeldud Maarja küla. See tegu tõi Jaan Kallasele 2003. aastal aasta isa tiitli.

Jaani vanema poja Jaanuse sõnul on neil äärmiselt kokkuhoidev pere. "Tänu sellele oleme üle saanud meie peret tabanud saatuselöökidest," räägib Eesti Põllumajandusülikooli ehituseriala üliõpilane.

Jaan Kallase sõnul on talle palju abiks olnud tema ema Aino, kes üheksa aastat tagasi Tallinnast Tartusse kolis. "Mul on ka kuldaväärt sõbranna," poetab Kallas ja lisab, et tunded Tartu kaubamaja osakonnajuhataja Virve vastu tekkisid tal tükk aega pärast abikaasa surma. "Olen veevalaja, see tähendab loomult truu nii elus kui ka töös."

Jaan Kallase juhitud Tartu kaubamaja on Eesti teatrilukku läinud sellega, et tellis ja maksis 90ndate keskel kinni Vanemuises lavastatud ja terve hooaja edukalt mängitud etenduse "Daamide õnn."

Kallase sõnul on kaubamaja ja naiste omavahelistest suhetest pajatav "Daamide õnn" tema lemmikraamat, mida ta on lugenud vähemalt kakskümmend korda.

"Ma olen saanud sellest suurepärasest raamatust kuhjaga ideid," sõnab Kallas. "Näiteks mitmeid turundusnippe või seda, kuidas kaupa vaateakendele paigutada."

Kallas on Vanemuise näitlejatega olnud töösuhetes juba alates Tarvase ajast, kui restoranis tegutsenud varietees hoidsid rahva meeleolu üleval Tõnu Kilgas, Liina Orlova, Hannes Kaljujärv ja balletitüdrukud.

Tänavu sügisel, isadepäeval, annavad aga Eesti teatrite laulvad näitlejad heategevuskontserdi Maarja küla toetuseks juba viiendat korda.

Vaimse puudega poega kasvatav Jaan Kallas peab oma elutööks Põlvamaale rajatud Maarja küla, kus praegu elab ja töötab 18 täiskasvanuks saanud kasvandikku. Alljärgnev lugu on üles kirjutatud Maarja küla juhataja Ly Mikheimi jutu põhjal.

Pärnu lastekodust Maarja külla kolinud väike Jaan kardab pimedust ja pelgab õhtul majast väljuda. Ta küsib suure Jaani (Jaan Kallase) käest, miks külas tänavavalgustust pole, nagu on Pärnu linnas. Suur Jaan: "Enne peab projekt valmis olema, siis saab ka valgustuse."

Väike Jaan võtab sõnasabast kinni ning istub pikki õhtuid usinalt laua taga, pliiats-paber ees. Ühel päeval, kui suur Jaan jälle Maarja külas käimas on, veab väike Jaan nimekaimu oma tuppa. Tuba on täis kümneid joonistusi, mis kujutavad erinevas suuruses ja kõrguses tänavalampe. Suur Jaan on sõnatu. Veidi kogununa tunnustab ta väikese Jaani tohutut tööd ja ütleb, et nüüd tuleb hakata raha otsima. Väike Jaan on valmis kohe otsima minema. Tema hasart vaibub pärast suure Jaani selgitust, et raha kogumine võtab palju aega. "Kümme aastat," vastab suur Jaan väikese Jaani küsimusele, kui palju on palju

Mailis Reps, haridus- ja teadusminister
See, et meil on mitmes tööküsimuses erimeelsusi, ei tähenda, et me poleks võimelised isiklikul tasandil hästi läbi saama.

Usun, et tema huumor on nii mõnelgi hetkel suutnud langeva moraali taas üles viia. Oma eeskuju ja teadmistega on ta suutnud pöörata meie kõigi tähelepanu hariduslike erivajadustega lastele, huvituda kutseharidusest, pöörata tähelepanu meie põhjanaabrite saavutustele innovatsiooni alal.

Oliver Kruuda, sõber, ASi Kalev põhiomanik
Tunnen Jaani aastaid tänu ühisele tööle ratsaspordiliidu juhatuses. Kui Jaan lahkus Sangarist, kutsusin ta Kalevisse mõttega ära kasutada tema kui vanema ja kogenuma inimese vaadet elule. Eriti on mul meelde jäänud tema soovitus: enne iga asja, mis sa teha kavatsed, mõtle, mis kasu see Kalevile toob.

Nüüd kasutaksin talle nõu andes tema enda sõnu: Jaan, enne iga väljaütlemist mõtle, kui teravalt sa ütled.

Mul oli Jaanist palju tuge mullu augustis, kui ma küsisin, kuidas tema oma eluga pärast abikaasa surma hakkama sai.

Urmas Klaas, Põlva maavanem
Hindan Kallase võimet kujundada meie kõigi mõtlemist ja suhtumist endast nõrgematesse. Kallas on sügava missioonitundega inimene, kelle eestvõttel on rajatud Põlvamaale täiesti uus Maarja küla.

Kui paljudes kohtades Eestimaal tähistab bussipeatus justkui mälestusmärki hääbuvale külale, siis meie asfalteerisime Põlvamaal Taevaskojalt Kiidjärvele suunduva autotee ning asutasime sinna Maarja küla bussipeatuse. Sest Maarja küla elanike arv ju üha kasvab.

Peeter Tohver, sõber, ASi Falck Eesti juhatuse esimees
Jaan Kallase isepäisus sobiks iseloomustama müütilist Tartu vaimu. Jaanist sai pärast Tartu ja Tallinna kaubamaja ühendamist Tallinna Kaubamaja nõukogu liige. Ta mõtles täiesti teistmoodi, kaitstes igal võimalikul juhul Tartu kaubamajas ette võetud eesrindlikke uuendusi. Ta tõi justkui Tallinna Kaubamaja heasse assortiikarpi uue ja huvitava maitseelamusega kommi.

Pean Jaan Kallast väga tugevaks kaubandusspetsialistiks.

Avo Anton, lapsepõlvesõber, ASi Muuga Betoonelement juhataja
Tunnen Jaani alates 2. klassist, kui sattusime ühte pinki istuma. Jaan on suure südamega, aus ja kohusetundlik inimene, kellele on olulised lähedased inimesed, riik ja ühiskond. Samas on tal väga hea huumorisoon.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing