Pelgalt labori analüüsitulemusest jääb kütusesolkija süüdimõistmiseks väheks

Eratarbijal või ettevõtjal on uuest laborist kasu sel moel, et riigi järelevalveasutused saavad tänu sellele senisest tõhusamalt turgu ebakvaliteetsest kütusest puhastada, märgib keskkonnauuringute keskuse juhatuse esimees Margus Kört.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas töötava Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKK) kütuselabori juhataja Priit Alumaa sõnul võivad kütuseproove laborisse tuua põhimõtteliselt ka eraisikud ja ettevõtted, aga sellel pole suuremat mõtet, sest ainuüksi laborianalüüsi tulemused ei ole tõend kohtu jaoks.

"Kuna meie kõige suurem lepinguline klient on maksu- ja tolliamet, siis peame nendelt enne teiste analüüside teostamist luba küsima ning enamasti nad seda ei anna," selgitab Alumaa.

"Toll kontrollib kõiki maaletoodavaid kütusepartiisid. Enne, kui proovide tulemused teada, kütust maale ei lubata. Samas ei tohi ešeloni alusetult kinni pidada, seepärast on tolli analüüsidega kiire, teeme neid isegi ootetööna," lisab ta.

Alumaa soovitab kütusesolkimise kahtluse korral pöörduda tarbijakaitsesse või edastada info tolli vihjetelefonile.

Peamiselt määrab labor kütuste väävlisisaldust, sest seda on aasta-aastalt vähendatud. Liialt palju väävliühendeid kütuses võib päästmatult rikkuda auto mootori, iseäranis uuemate mudelite puhul. Praegu tohib bensiinis olla väävlit 10 mg/kg, diislikütuses kuni 50 mg/kg. Laborianalüüs võib ka tõestada, et kütusepaagis loksuv ollus pole diislikütus, vaid hoopis katelde põletamiseks mõeldud kütteõli.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) juhataja Jaak Uudla möönab, et sõltumatut kütuselaborit vajas Eesti juba aastaid tagasi. "Sõltumatu labori asutamiseks vajalik seeme sai aastaid tagasi maha külvatud," räägib Uudla. "Sageli süüdistatakse autoteenindusi, et nood on kütusepaagid ära rikkunud ja siis peame oma õiguste eest seisma." Uudla lisab, et kuigi maaletoodav kütus on kontrolli all, võib segamisi hiljem ette tulla.

ASi Eesti Statoil müügidirektor Helle Kirs-Toiger märgib, et Statoil kasutab kütuste sertifitseerimiseks OÜ Analiit-AA laborit. "Laborianalüüsi võtmine auto kütusepaagist ei ole objektiivne, mistõttu seda ei saa tarbijale soovitada," kinnitab ta.

Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniit märgib, et kuigi ebakvaliteetse kütusega seotud kaebused on võrreldes paari-kolme aasta taguse ajaga vähenenud, tasub autoomanikul kahtluse korral, et talle on solkkütust paaki lastud, tarbijakaitsele avaldus kirjutada.

"Kõige suurem probleem on selles, kuidas tõestada, et analüüsitud kütus on võetud just sellest tanklast," nendib Aruniit. "Ma ei mäleta, et me oleks pidanud ebakvaliteetse kütuse pärast lausa kohtusse minema, aga enam kui tõenäoline on, et paljalt laborianalüüsidele tuginedes on keeruline kohtus süüdistuse vettpidavust tõestada. Sest kui läheme kohale analüüse võtma, võib konkreetne partii olla läbi müüdud."

Aruniidu sõnul on ebakvaliteetse kütuse müügifakti tõestamine küll keeruline, kuid mitte lootusetu. Ta soovitab tarbijal kindlasti kütuse ostutšekk alles hoida. Kui on kahtlus, et mõni tankla on solkkütust müünud, algatab tarbijakaitseamet uurimisprotsessi, mille tulemus sõltub juhtumi asjaoludest.

Kõik maksu- ja tolliameti poolt võetud kütuseproovid analüüsitakse uues kütuselaboris.

Laboris selguvad kütuse kvaliteedi uuringute tulemused loetud tundidega, mis võimaldab maksu- ja tolliametil sulgeda kliente petvaid tanklaid senisest veelgi operatiivsemalt. Lisaks ajakulu vähenemisele on nüüd võimalik uuest laborist tellida kõigi kütuste omadusi kirjeldavate parameetrite määramine vastavalt kehtivatele standarditele.

Tavakodanikul ei soovita me kütusest ise proove võtta, sest neid ei saa võimaliku rikkumise menetlemisel tõendina kasutada. Kui kodanik kahtlustab, et talle on müüdud ebakvaliteetset kütust, siis soovitame pöörduda kas tarbijakaitseameti poole või helistada tolli vihjetelefonile 800 4444. Vihjetelefonile helistamine on tasuta ning helistada võib ööpäev läbi. Oma kahtlustest teatades palume võimalikult konkreetselt öelda tankla asukoht, tankimise päev ja kellaaeg ning ostetud kütuse liik.

Kui järelevalveorganid uue labori abil oma tööd veelgi paremini teevad, tõuseb sellest kindlasti kasu ka ausatele kütusemüüjatele ning loomulikult tarbijatele.

Kui kütus tarnitakse Euroopa Liidu riigist, on sellega kaasas valmistaja tootesertifikaat, mis kehtib euroliidus, sh Eestis. Kauba ostja võib alati teostada täiendava kvaliteedikontrolli tunnustatud katselaboris.

Kui kodanik või ettevõte kahtlustab, et on saanud paaki ebakvaliteetset kütust, siis peaks ta kindlasti kohe pöörduma kaupa müünud kütusefirma poole, et ka müüja saaks sooritada oma uurimistoimingud.

Tegelikult võib öelda, et tänu kvaliteedinõuete karmistumisele on kütuseturg praegu võrreldes varasemaga korda saamas.

Ausalt tegutsev kütusemüüja saab ebaseadusliku kütuse levikut takistada, propageerides kvaliteetkütuseid, ostes tooteid usaldusväärsetelt partneritelt, osaledes eksperdina solkkütuse levikut tõkestavate õigusaktide väljatöötamises.