Eralasteaiad siplevad kahjumi piiril

Lemmi Kann 11. september 2006, 00:00

"Praegu on Eesti Vabariigis eralasteaed heategevuslik ettevõtmine. Lähimate aastate jooksul eralasteaianduses kindlasti kasumist rääkida ei saa," rääkis eralasteaia Naba juhataja Marju Saar. Naba kahjum oli mullu 2,3 miljonit krooni, põhjuseks uue maja avamiseks tehtud investeeringud. Need miljonid loodetakse aga lähiaastatel tagasi teenida ja lõpuks vähemalt nulli jääda.

Suured ja pikaajalised investeeringud ongi üks põhjus, miks sellel aastal pole olemasolevatele eralasteaedadele ühtegi uut lisandunud. Investeeringud ajavad suureks erakooliseadusest ja koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevad nõuded ja normid.

Kui enamasti lasteaednikud rendib pindu, siis eralasteaia Midrimaailm juhataja ja osaniku Gristel Männi sõnul tegid nad viis aastat tagasi kalkulatsiooni, millest selgus, et pikemas perspektiivis on kasulikum võtta pangalaen ja osta lasteaiale maja. Õige otsuse tulemusena jõuti mullu ka kasumisse.

"Oleme oma tegevusega põhimõtteliselt nullis," kommenteeris Mänd. "Summad, mis jäävad järele pärast personalile palkade maksmist ja muude jooksvate kulutuste katmist, jätame ettenägematuteks kulutusteks, nagu hädavajalik pisiremont ja muu taoline," lisas ta.

Vanalinna Lasteaial on oma ruumidega aga vedanud - nad asuvad Tallinna linna rendipinnal, mida linn rendib neile nagu sotisaalobjekti soodustariifiga.

"Linn on aru saanud, et neil on odavam toetada eralasteaedu, kui ise neid ehitada-pidada," kommenteeris Vanalinna Lasteaia üks osanikest Merje Liiv.

Ruumidega seonduv on vaid osa eralasteaedade probleemideringist. Mitte väiksemat peavalu ei valmista sobiva pedagoogilise personali leidmine. Lapsevanematel ja ka eralasteaedadel endil on oma õpetajatele suuremad nõudmised ja ootused. Heade õpetajate leidmise teeb aga raskemaks asjaolu, et eralasteaias töötaval õpetajal ei ole võimalik saada riigilt tagasi õppelaenu.

Vanalinna Lasteaed on selle mure leevendamiseks pöördunud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole, kes andis toetust õpetajate täiendkoolituse tarbeks.

Samuti on nad kirjutanud projekti ettevõtlusametile, kellelt saadi seoses uute töökohtade loomisega väikeettevõtte toetust.

"Minu jaoks on eralasteaia pidamine meeldiv hobi. Alternatiiv kasumile on riigi, linna ja valdade toetus ning koostöö noorte emade mure lahendamisel," sõnas Liiv.

Kuigi eralasteaedade kohatasu on kõrgem kui munitsipaallasteaedades, on järjekorrad aastatepikkused ning igal aastal jäävad peaaegu pooled soovijad ukse taha.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:15
Otsi:

Ava täpsem otsing