Tselluloositehas turgutab Kunda arengut

Piret Reiljan 11. september 2006, 00:00

Kunda tselluloositehas pakub praegu tööd 83 inimesele, kelle hallata on automatiseeritud tootmisprotsessi seadmed. "30 protsenti töötajatest on Kundast, ülejäänud lähiümbrusest," rääkis ASi Estonian Cell juht Margus Kohava ning lisas, et keeruliste masinatega toime tulevast oskustööjõust on Eestis suur puudus.

Kunda linnapea Allar Aron toonitas, et tehas loob uusi töökohti ka väljaspool tootmist. "Suur osa teenustest ostetakse sisse näiteks transpordi näol, mistõttu kokku saab uue tehase toel tööd umbes 400 inimest," rääkis Aron.

Aroni sõnul on uus tselluloositehas Kunda palgataseme tõusu mootoriks. "Kevadel oli linna keskmine brutopalk 8400 krooni," ütles ta.

Kohava sõnul saab liinioperaator uues tehases brutopalka 12 000-15 000 krooni. "Kuna ümberringi on mitu tehast, siis spetsialistide leidmine kerge ei olnud. Pidime konkurentsivõimelisi tingimusi pakkuma," rääkis Kohava.

Majandusminister Edgar Savisaar nimetas tehast majandusmootoriks, sest kohe tekkis vajadus arendada kohalikku infrastruktuuri.

Aron tõi näiteks tehasega ühel ajal valminud uue Kunda kaubanduskeskuse. "On näha, et tehase rajamine toob kaasa teisigi investeeringuid meie linnas," märkis ta.

Kunda tselluloositehas läks maksma 2,4 miljardit krooni ja on Galvexi terasetööstuse järel suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusse.

"Siin on soodsalt kättesaadavad kõik vajalikud põhiressursid: mets, elekter ja kütus," põhjendas üks tehase osanikest, Norra tselluloositehase Larvik Cell juht Roar Paulsrud tehase rajamist just Eestisse.

Kohava tänavu veel kasumit teenida ei looda. "Eeldatav käive on meil 800 miljonit krooni aastas ning alates järgmisest aastast hakkame jooksvalt ka kasumit teenima," rääkis Kohava.

Tehase valmimist on saatnud vaidlused jäätmete töötlemise kahjulikkuse ja sellest tingitud haisu üle. "Praegu oleme sunnitud jäätmeid komposteerima siinsamas tehase kõrval, aga kui saame riigilt kätte selleks ette nähtud maa Vihula vallas, viime jäätmetöötluse sinna üle," rääkis Kohava, kelle sõnul pole haisu vaja karta, sest komposteerimisel ei kasutata kemikaale.

Tselluloos suundub peamiselt Prantsusmaale, Saksamaale ja Itaaliasse, ent tehase juhtkond ei välista ekspordimaadena Hiinat ja Koread.

Kohava sõnul võiks järgmise etapina tselluloositehase kõrvale kerkida ka paberivabrik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:15
Otsi:

Ava täpsem otsing