Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõjapidamisest, sõjameestest ja sõjatehnikast
Inimkonna ajalugu on tulvil sõdu. Juba iidsetest aegadest saadik on riigid saavutanud õitsengu või langenud vallutajate saagiks vastavalt oma suutlikkusele lahinguväljal.
"Lahingute" autor R. G. Grant toob lugeja ette maailma kultuuriloo sõjapidamise vaatevinklist lähtudes. Põhjalike kommentaaride, paljude fotode, jooniste ja kaartidega illustreeritud teos kajastab kõiki sõjandusajaloo võtmesündmusi ja sõjatehnika arengut alates pronksi ja raua avastamisest kuni püssirohu leiutamiseni ja massihävitusrelvade loomiseni. Raamat annab suurepärase ülevaate sõja pidamise viisidest ja tähtsamatest lahingutest alates vanadest Idamaadest kuni tänapäevani, analüüsides sõdade põhjusi, kulgu ja tagajärgi.
"Selle raamatu lehekülgedel ei romantiseerita ega ilustata midagi, väejuhte näidatakse kõigi nende puudustega ja kuulatakse ka ära, mida on öelda lihtsõduril. Sõda on üks ajaloo tõukejõude. Sellest midagi teadmata on võimatu aru saada, kuidas tänapäeva maailm tekkis," kirjutab teose eessõnas Dan Snow.
Raamatut võib nimetada ka lahingute entsüklopeediaks, mis pakub põnevat lugemist mitte ainult sõjaajaloohuvilistele, vaid kõigile, keda köidab teiste maade elu-olu - "Lahingutes" küll armeede loomise, relvade ja sõjarüüde, kindluste rajamise ja kindralite tegevuse kaudu. Aga mahuka teose "läbiuurimiseks" tuleb üksjagu aega varuda.
Autor: Tiina Kolk