Eelmise aasta ennustused jäid tegelikkusele alla

25. september 2006, 00:00

Eraisikute intressid ei kasva.

Eluasemelaenud on jõudnud hinnatasemeni, mis on võrreldavad Põhjamaadega. Samas on tehingute mahud ja efektiivsus oluliselt madalamad ja pankade tulud kukuvad.

Uutest toodetest pööratakse enam tähelepanu säästmisele ja investeerimisele.

Ettevõtete finantseerimine kasvab 20%.

Eraisikute finantseerimine kasvab 40%.

Hiina on toonud juurde miljard uut tootjat ja tarbijat, kes kiirendavad maailmas majanduse kasvamist, see mõjutab ka meid ja meie väljavaateid.

Kui taas suureneb tarbimine, võib jooksevkonto defitsiidi alanemine peatuda ning küsimärgi alla seatakse meie majanduse usaldusväärsus, seda näiteks välisinvestorite silmis.

Inflatsiooni kiireneb. Sisemised inflatsioonisurved lähtuvad eelkõige kiirenenud sisenõudlusest, laenukasvust ja suurenenud palkadest.

Muretu tarbimine kogu Euroopas tekitab likviidsust, mis peab kuskilt välja lööma - kas nafta või kinnisvara hinnas.

Enam pole peale vana harjumuse enam ühtegi kriteeriumi, miks peaks keegi kasutama suhtluseks tavatelefoni.

Traditsiooniline telekomi ärimudel on surnud. Siin on väga suur mõju just Skype'il, kes sellisele turumuutusele aluse on pannud. Nii televisioon kui telefon kolivad üle internetti, mis muudab teenuse odavamaks ning paremaks. Enamik investeeringutest telekommunikatsioonis tehakse just internetilevikusse.

2006. aastal näeb ka suurt, ligi 35%-list interneti püsiühenduste kasvu.

Üleminekumajandustes kasvavad tegevuskulud kiiremini kui tulud.

Töötajate juhtimise valdkonnas kasvab lähiaastatel kompetentsimudelite, motivatsioonisüsteemide ja palgamudelite vajadus.

Tegutseda tuleb üha kiiremini ja selles osas saavad konsultandid aidata. Koolitus ja konsultatsioon, nagu muu teeninduski, on usaldusäri.

Lähiajal on oodata rahvusvaheliste kaubandushiidude pealetung. Teravas konkurentsis saab määravaks kauba jaehind ja selle alandamisel kannatab pahatihti kvaliteet.

Kütuse ja elektri kallinemine mõjutab kogu majandust, kaubandusele avaldab hinnatõus aga otsest mõju.

Töötajaid tuleb konkurentidelt üle meelitada ja neile rohkem maksta. Samas eurole ülemineku eel müük kasvab, kuna inimesed kardavad hinnatõusu.

Tasuta uudislehte tulek mõjutab turgu. Kaks firmat plaanivad Eestis 2006. luua kahte tasuta uudistelehte, mis ilmuks 5-6 korda nädalas. See toob kaasa olulised muutused meediaturul ja muudab meediafirmade kasumlikkuse kriitiliseks. Eesti turule mahub 1-2 tasuta lehte. Kui kolm, siis üks pannakse kinni, ülejäänud kaks ühinevad.

Eesti meedias liikus 2004. aastal 1,5 mld kr, see sisaldab nii tellimusi kui ka reklaamiraha. Meediafirmade kogukasum ulatus ca 150 miljoni kroonini.

Reklaamituru kasvupotentsiaali meil on.

Põhjanaabrite reklaamikulu elaniku kohta on viis korda suurem kui Eestis. Meediafirmadel on järgmistel aastatel väljakutse internetikeskkonnas raha teenimine.

Reklaamikäibelt kuulus tänavu esimesel poolaastal suurim turuosa ajalehtedele, ca 45% turust. Teisel kohal asub TV 26%ga. Ajakirjadele kuulub 12% reklaamirahast.

Internetiäri reklaamikäive moodustas vaid 3%, käive ise kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 12%.

Kui turist viibib praegu Eesti hotellides keskmiselt 1,3-1,4 päeva, siis spaas veedab ta üle nelja päeva.

Kuurort- ja taastusravi tulevikutrend paneb rohkem rõhku ennetustegevusele.

2002 oli Viimsi spaale põhiline Soome turg, nüüd moodustavad Soome kliendid 70%, jõuliselt kasvab Rootsi ja Norra turg.

Oluline trend on logistikakeskuste areng ja nende turule lisandumine. Praegu ehitavad paljud tootmis- ja hulgifirmad omale keskused ise, sest turul puudub kvaliteetsete laopindade pakkumine.

Lisaks logistikakeskuste tekkele keskenduvad laod ja logistikakeskused üha enam erinevatele lisaväärtusteenustele, alates komplekteerimisest, markeerimisest, pakendamisest lihtsamate tootmisteenusteni välja. Seega on logistikafirmad koostööpartnerid ka tootmisfirmadele.

Teenusepakkujate ja võimaluste lisandumisega kasvab ka teenuste väljast sisse ostmine. Kui globaalselt ostab ca 70% logistikateenuste ostjatest sisse laoteenust, siis Eestis on see näitaja 10-15% juures. Meie kasv ei ole kindlasti järgmisel aastal kohe 70 protsendini, kuid kasv on kiire.

Hiina arengud hakkavad majanduse kaudu üha enam mõjutama Eesti inimeste igapäevaelu. Mõnede tööstusettevõtjate püüd konkureerida Hiina tööstustega lõpeb läbikukkumisega.

Tulevikus hakkab hästi minema keskmistel ja väikestel ettevõtetel, mis suudavad kiiresti ümber orienteeruda.

Maailmas praegu kaks kiiresti arenevat tööstuspiirkonda - Baltimaad ja Hiina.

Tuleb arvestada tööjõudefitsiidiga. Tuleb hakata mõtlema ka oskustööliste impordi peale. Seda ei pea tegema veel 2006. aastal, aga mõne aja pärast kindlasti.

Kõrg- ja kutsekoolid vaatavad mööda tööjõuturu tegelikest vajadustest. Ettevõtted kaasfinantseeriksid hea meelega diplomi- ja magistritöid, kui nad näeksid, et spetsialistid tuleksid pärast kaitsmist nende juurde tööle.

Liigne sõltuvus Venemaalt pärit toorainest. Pea 50% saetööstuse tarvitatavast palgist imporditakse Venemaalt. Kui tooraine import sealt suureneb, võib see tähendada ohtu, kui sellesse ühel hetkel administratiivselt sekkutakse.

Kasv jätkub ühes ehituse kasvuga veel 25 aastat. Tegelikult oleme ehituse abiharu ja sellisena tihedalt seotud nii ehitajate kui ka allhankijatega.

Ehituse hinnast moodustavad materjalid ligikaudu kaks kolmandikku. Tööjõuturul käib äge võitlus ehitajatega, sest spetsiaalselt kaadrit ette ei valmistata.

Kindlasti on suurimad marginaalid arendustegevuses, eriti korteriehituse valdkonnas. NCC eesmärgiks on, et 2006. aastal oleks korterite ehitamine käibest üle 60%. Planeerime alustada 400 korteri ehitust.

Marginaalid ehitusäris sõltuvad projektist ja objekti asukohast. Ka sellest, mis ajal on projekti jaoks maa soetatud. Uutel kesklinna projektidel saame maaomanike hinnasoovidega arvestades valmis objekti marginaaliks 10%. Kesklinna projektid on üldjuhul suurema marginaaliga kui äärelinna projektid.

Kinnisvara hinnatõus pidurdub ja müügiperiood pikeneb.

Tüüpkorteris elavad inimesed tahavad korterit uuselamus. Uuselamust liigutakse ridaelamusse ja sealt eramajja.

Laenuvõtmises pole lähiaastatel tagasilööki oodata. Eesti keskmine palk on ELi omast umbes kaheksa korda madalam, kuid pankadesse tuleb järjest krediidikõlbulikke kliente. Keskmine eestlane elab 23 ruutmeetril, keskmine ELi kodanik 46 ruutmeetril.

Eraisikute palgatõus ületab intressitõusu.

Tarbijate võitmisel on põhiargument hind. Kusagil astuvad mängu ka kvaliteet ja maksetähtajad, põhiline on ikkagi hind.

Läti-Leedu toidu osakaal poodides suureneb, sest kodumaise ja importtoodangu konkurentsitingimused pole meil võrdsed.

Olen viimane inimene, kes käe riigi või euroraha järele sirutab. Seda peamiselt põhjusel, et mul pole olnud piisavalt head ja riskivaba äriplaani.

Eesti viljatootjad saavad Euroopa Liidus teistest riikidest tunduvalt vähem toetust, sest toetuste arvutamisel võeti aluseks baasperioodi saagikus, mis on Eestis kõige madalam.

Eesti väiketootjale teeb välisnaabritega võistlemise raskeks see, et võrreldes näiteks soomlastega, pole meie tootjad ketistunud.

Edukas on piimasektor, kus on kõige pikemad traditsioonid ja ka sobivad looduslikud olud.

Eestis on kõik piimatöötlejad müügis - peaasi, et hea hinna saaks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:20
Otsi:

Ava täpsem otsing