Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arstide koolitus on osa patsiendi turvalisusest

Indrek Oro 02. oktoober 2006, 00:00

Tuleb tunnustada Äripäeva muret arstide koolitusvõimaluste ja selle rahastamise vastu. Teema tõstatamine lubab loota edaspidi kogu tervishoiu rahastamise luubi alla võtmist majanduslehes.

Arstiabi kvaliteet on teinud viimase 15 aasta jooksul hiigelhüppe. Uued ravitehnoloogiad (nii aparatuur kui ka ravimid) ja arstide teadmised on toonud tänapäevase meditsiini justkui koduukse ette. Ent ligipääs sellele tundub raskem kui eales varem.

Tasuta lõunaid pole ja selle kinnimaksmine ei ole meile jõukohane ka tänase kiire majanduskasvu tingimustes. Oleme õppinud teiste riikide kogemustest, et inflatsioon tervishoiusüsteemis ongi kiirem kui ühiskonnas tervikuna. Elu seab meie ette valikud, millega hakkamasaamine sunnib revideerima meie varasemaid arusaamu, vahel ka tõekspidamisi. Hippokratese vanne ei anna lihtsaid juhiseid majandusotsusteks.

Kas ükski tohter oleks tulnud 1980ndail mõttele pöörduda Tallinna Farmaatsiatehase poole palvega hüvitada viiepäevase kursuse kulud Tartu Ülikooli täiendusteaduskonna juures? Selleks polnud vajadustki, sest töökoht maksis need kinni. Esimesed Lääne ravimitootjad kinnitasid Eestis kanda 1990ndate algul. Siis tekkisid ka senisest sootuks erinevad koolitusvõimalused arstidele. Samamoodi nagu esimesed kultuuriðokid rahvusvahelistel teadusüritustel, vapustasid meid hinnad ravimikarpidel. Kvaliteetne kaup on kallis.

Ühtki kaalukat teaduskonverentsi maailmas ei toimu ilma ravimitööstuse soliidse toetuseta. Arst saab sealt tasakaalustatud (tõenduspõhist) teavet omal erialal. Ja vahetut suhtlemist kolleegidega teistest maadest ei asenda ükski teadusajakiri ega internet. Maksma läheb see ei rohkem ega vähem kui lennupileti, hotellikulu ja osavõtumaksu jagu, Euroopa piires ca 20 000-30 000 krooni.

Tallinna suurhaiglad saavad eraldada arsti koolitusele 2000-3500 krooni aastas, kümnendiku ühe konverentsi osavõtukulust. Tihti kombineeribki tohter oma kulud tööandja ja sponsori(te) toetustest. Kas tänased tunnustatud eriarstid on seepärast ebaeetilisemad kui nende kolleegid paarikümne aasta eest? Rootsis on lubatud pool koolituskulust katta sponsoril, ülejäänu tasub tööandja. Enamikus Euroopa riikides taolisi piiranguid ei seata.

Euroopa Arstide Alaline Komitee ja Euroopa Ravimitootjate Organisatsioonide Liit allkirjastasid juunis 2005 ühisdeklaratsiooni ravimitootjate ja arstide suhtlusest. Nii Eesti Arstide Liit kui ka Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liit Eestis on nende organisatsioonide liikmed, seega võtnud kohustuse austada häid tavasid omavahelises suhtluses. Arstide ja ravimitootjate koostöö on vajalik patsiendikaitse ja ravi tõhususe seisukohast igas ravimite arendamise/kasutamise staadiumis. Mõlema poole sõltumatuse ja usaldusväärsuse eeldus on omavaheliste suhete täielik läbipaistvus. Seetõttu peavad kõik Eestis tegutsevad ravimifirmad avalikustama ravimiametile müügiedenduskulude selle osa, mis on suunatud meditsiinitöötajaile.

Ravimitootjad võivad korraldada või toetada arstidele üritusi, kuid need peavad olema hariva sisuga, põhinema selgelt teaduslikel ja meditsiinilistel andmetel. Külalislahkus ürituste ajal on aktsepteeritav, kuid see peab olema mõõdukas ja piiratud ürituse eesmärkidega. Ravimitootja võib maksta tasu loengute, ruumide ja õppematerjalide eest. Tasuda võib ka osavõtja reisi- ja majutuskulude eest, kuid mitte teda saatvate isikute eest.

Deklaratsioon käsitleb ka registreeritud ravimite tooteinfo ja -arenduse ning kliiniliste uuringute valdkonda.

Arstide liidu juhatuse liikmena ei saa ma nõustuda Äripäeva toimetusega, kes peab arstile suunatud koolituskulu meeleheaks ja spondeeritud konverentsil osalemist enesemüümiseks. Kas ravimimüügist laekunud rahast 1,5% paigutamine arstide koolitusse on investeering patsientide turvalisusesse või kahandab see tervishoiusüsteemi usaldusväärsust, on ilmselt hinnangu küsimus.

Kui seada eesmärgiks ravimitootjate toetusest sõltumatu koolitus, tuleks seesama "meelehea" kalkuleerida meditsiiniteenuse hinna sisse. Võib ette kujutada, missugust mõju omaks taoline lähenemine arstiabi kättesaadavusele. Arstide liit on seisukohal, et täna on koolituskulud tööandja poolt alarahastatud. Tuleb tunnistada, et kujunenud olukord on samuti teatud valikute tulemus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:18
Otsi:

Ava täpsem otsing