Maksuameti eelotsuste kord peagi valmis

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Anneli Valgma selgitas möödunud reedel maksumaksjate liidu maksukonverentsil: "Kui nüüd lihtsalt öelda, on eelotsus nagu rätsepaülikond, mis sobib selga konkreetsele inimesele."

Selleks, et maksumaksjad ei esitaks eelotsuse taotlusi lihtsalt hasardist, koolitüki tarvis või soovist maksuhalduri teadmisi proovile panna, tulevad eelotsused tõenäoliselt tasulised. Maksumaksjate taotluste läbivaatamiseks luuakse maksu- ja tolliameti keskasutuse juurde tõenäoliselt omaette osakond. Praegu pole veel konkreetseid tähtaegu paika pandud.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld sõnas eile vaid, et peab siduvate eellahendite tulekut positiivseks. "Maksuhaldur suhtub eelotsustuse regulatsiooni kehtestamisse positiivse ootusega," rääkis Roopõld. "Kuna eelnõu on ettevalmistamisel, on detailidest veel vara rääkida. Kindlasti kaasneb täiendav ressursikulu ning maksu- ja tolliamet arvestab sellega."

Roopõld märkis, et maksumaksjal on ka praegu võimalik maksuhaldurilt kavandatava tehingu kohta kirjalikku seisukohta saada, millega haldur hilisema kontrolli käigus arvestab. Seda võimalust kasutatakse praegu aktiivselt, lisas Roopõld.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder ütles, et kui süsteem areneb kavandatud suunas, tulevad siduvad eelotsused ettevõtetele kasuks. "Ettevõtjad soovisid seda, et saada suuremat õiguskindlust," rääkis Teder.

"Ma ei oska kommenteerida, kas see seadus oleks mind maksu-uurimisest säästnud, kuid olen ikka seadust järginud," ütles Sylvesteri kunagine suuromanik Mati Polli.

"Siduvate eelotsuste seadus oleks inimestele palju abiks, see annaks kindluse, et nad on näiteks aktsiaid müües teinud kõik õigesti," ütles Sylvesteri endine finantsjuht Kuno Liblik. Ta lisas, et kui siduvate eelotsuste seadus oleks valminud tunduvalt varem, oleks see soodustanud investeerimist.

Maksuameti eelnevale heakskiidule on kohtus viidanud ka muusikaärimees Lauri Laubre, kes müüs ööklubide pääsmeid nullprotsendilise käibemaksuga. Kui Sylvesteri müügi asjaolude uurimist pole maksuamet seni lõpetanud, siis Laubre mõistis kohus maksupettuse süüdistuses õigeks.

Sylvesteri omanikud ameti uurimise all

Hoolimata maksuameti eksjuhi Aivar Sõerdi allkirjast aktsiate müügiskeemi kooskõlastusel võib metsanduskontserni Sylvester endisi omanikke oodata kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuv maksukohustus.

Sylvester müüdi Soome-Rootsi kontsernile Stora Enso 2002. aasta teisel poolel ning raha laekus 2003.-2004. aastal.

Enne tehingut uurisid Sylvesteri aktsionärid maksuametist, mis tingimustel on aktsiaid enne müüki eraisiku nimelt firmasse üle viies ja seejärel edasi müües võimalik vältida tulumaksu tasumist. Nimelt olid Sylvesteri suuraktsionärid firmas osanikud eraisikutena ja nii oleks neil tulnud maksta müügi pealt 26 protsenti tulumaksu. Firmadel on Eestis seevastu tulumaksuvabastus.

Sisuliselt andiski maksuameti tollase peadirektori Aivar Sõerdi allkirja kandev vastus Sylvesteri meestele kindluse, et kui nad suunavad oma osaluse müügist saadud raha otse ettevõtlusse ega võta seda välja isiklikuks tarbimiseks, siis maksuametiga probleeme ei teki.

Selle aasta alguses algatas aga maksuamet Sylvesteri müügi suhtes kontrollimenetluse, uurimine kestab tänaseni.