Eesti vajab põlevkiviseadust

Oluline on asja juures ka see, et tulevaste põlevkivikaevanduste piirkonda jäävate Maidla, Sonda, Vaivara ja Mäetaguse valla elanike elujärg kaevealade laiendamise ja tööde hoogustumise tõttu ei kannataks.

Alates 15. augustist üritab põlevkivi arengukava koostamiseks kokku kutsutud sisuliselt kolmnurkne ümarlaud, mille ümber kohad riigile, ettevõtjatele ja rahvale, jõuda konsensuslikele seisukohtadele, kuidas tulevikus mõistlikult põlevkivi kaevandada. Mõistliku tulemuseni tuleb jõuda hiljemalt 2007. aasta maikuuks. Kuna praegu on keskkonnaministeerium peatanud kaevanduslubade väljastamise, ootavad valitsusepoolset arengukava heakskiitu eriti pikisilmi ettevõtjad.

Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe on seisukohal, et ainus õiguslik viis põlevkivi kaevandamiseks oleks põlevkiviseaduse loomine. "Kui suudame kaardistada need kaevandamise aspektid, mida on vaja piirata, on koostööd juristidega võimalik edasi mõelda," selgitab Tammemäe. Tema sõnul on ümarlaua põhieesmärk määrata, milline oleks ühiskondlikult aktsepteeritav põlevkivi kaevandamise maht.

Eesti olulisima maavara keskkonnale võimalikult ohutu ja sihipärase kaevandamise planeerimiseks loodava arengukava töörühma juht akadeemik Anto Raukas peab vajalikuks suurendada kaevandamismahtu kuni 20 miljoni tonnini aastas. "Eesti energeetiline jätkusuutlikkus baseerub põlevkivil," on Raukas kindel.

Lisaks pakub akadeemik Raukas välja variandi, et põlevkivi tootmismahtusid võiks reguleerida saastemaksu kehtestamise ja kaevandamise mahu optimeerimise teel. Seda ka energeetika ja õlitootmise jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil.

Vastakaid arvamusi kutsus ümarlaua ümber kogunenud ametimeeste seas esile TTÜ emeriitprofessor Enno Reinsalu seisukoht, et põlevkivi võiks taas senisest rohkem maapealsetes karjäärides kaevandama hakata.

ASi Eesti Põlevkivi keskkonnajuhi Kalmer Sokmani sõnul on põlevkivi jääkaine mägesid siiani liiga ühekülgselt rekultiveeritud. Nimelt on tuhamägedele kasvama pandud männikud ja kaasikud liialt tule- ja kahjuriõrnad. Sokmani sõnul võiks sealsete kuumaastike korrastamiseks katsetada ka kuuse ja lehise kultuuridega.

Kui endistele kaevandusaladele on kuidagi korda läinud kotkad tagasi meelitada, siis inimestega pole nii lihtne. Nii elab Aidu karjääri läheduses ainult üks pere, seegi on kohalik metsnik. Küll on sinna rajatud suvilaid. Tühjaks kaevatud maapõu on veevaene. Seda hoolimata uutest puhtaveetrassidest.

Mäetööstus otsib kompromisse, kuna umbes 200 miljoni ruutkilomeetri suurused varud asuvad looduskaitsealade all. Tapa abivallavanem Teet Koitjärv märgib, et eetiliselt on sobimatu kaevandada põlevkivi või mõnda muud maavara looduskaitsealal. "Nõnda suhtutakse sellesse ka mujal maailmas," nendib ta.

Eesti Looduskaitse Seltsi esimehe Juhan Telgmaa hinnangul ei tohi põlevkivi kaevandamise lubasid üldse välja anda muudel eesmärkidel kui avalik huvi, st mitte ettevõtetele kasumitootmise eesmärgil.

"Iga gramm põlevkivist jäägu riigi kontrolli alla ja kokkuhoidlikuks kasutamiseks elektri ja kütteõli tootmiseks ainult Eesti inimeste vajaduste ulatuses," kirjeldab Juhan Telgmaa Eesti Looduskaitse Seltsi seisukohta.

Autor: Maarja Jaaniste