Lootusetu maalaen - kes ostab?

Kristina Traks 04. oktoober 2006, 00:00

Riiklik Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) üritab juba teist korda müüa enampakkumisel viit lootusetut laenu, mis 4-5 aastat tagasi suurema süüvimiseta nn maaettevõtjatele anti.

Äripäev tutvus enampakkumisele tulevate nõuete dokumentide, laenulepingute ja laenutaotlejate äriplaanidega. Nähtub, et neid juhtumeid ühendab peale äriplaani ebaõnnestumise ka asjaolu, et sihtasutus andis laene väga usalduslikult, võib öelda, et lausa sinisilmselt.

Nii näiteks pole kaks miljonit krooni soodsa intressiga laenu saanud OÜ Modelix Puit esitanud äriregistrile iial ühtki aastaaruannet, ka mitte enne laenu saamist. 1,2 miljonit krooni laenu saanud Soomiku Kinnisvara aga kustutati pool aastat pärast laenu saamist äriregistrist.

Kolm kuud pärast asutamist sai MESilt positiivse laenuotsuse OÜ Putovex, kes koos laenutaotlusega esitas sihtasutusele hõredas kirjas kolmeleheküljelise äriplaani, kus lubas Saaremaale rajada looduspargi 40 odava puhkemajaga. Ja kui äriidee teostamiseks peaks kapitali väheks jääma, lubas tegus ärimees maha saagida ja müüa looduspargi kinnistul kasvavad kadakad.

On selgunud, et mitme laenu tagatiseks panditud kinnistu väärtus ei küüni ligilähedalegi laenusummale. Ja muidugi on mitmelt metsakinnistult tänaseks ammugi mets maha võetud ning müüdud.

MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg ütleb, et tema ei tea, kuidas on olnud võimalik niimoodi laene välja anda. Need laenud anti välja enne tema tööleasumist. Nüüd olevat MESis kõik korras, kinnitab Rosenberg mitu korda. "Ma võin kinnitada, et need laenud, mis me praegu välja anname, on tagatistega kaetud," sõnab ta. "Need ettevõtted, kelle laenunõudeid me nüüd müüme, läksid pettuse peale välja ja selline pettus peab karistatud saama."

MESi eelmise juhatuse liige Marek Mägi, kelle ametisoleku ajal praegu müüdavad laenud välja anti, ütleb, et laenud anti ajal, kui kaks põllufondi ühinesid. "Siis alles töötati välja dokumente, kuidas ja mis alustel laene anda," räägib ta. "Need võisidki olla põhjused, miks need laenud on välja antud just niimoodi."

Kuigi Rosenberg annab mõista, et korralagedus MESis on jäänud seljataha, jõudis riigikontroll veel 2003. ja 2004. aasta laenulepinguid analüüsides vastupidisele seisukohale. Nimelt selgus, et osa laene oli välja antud MESi enda kehtestatud nõuetest erinevatel tingimustel ja puudus võimalus teha kindlaks, kas laene kasutati sihipäraselt. Laene anti välja puudulike dokumentide alusel ja kuigi laenusaajad pidid esitama MESile pärast iga kvartali lõppu bilansi- ja kasumiaruande, keegi seda ei teinud.

MESi 13 liikmest koosneva nõukogu juht, regionaalminister Jaan Õunapuu teatab, et nõukogu teeb laenude üle pidevat järelevalvet. "Viimaste aastatega on välja töötatud uus laenude andmise ja menetlemise kord," ütleb Õunapuu. "Aastatetagusega ajaga võrreldes on MESi laenupoliitika palju läbipaistvam, laenuportfell tervikuna paremini tagatud ja laenuvõtjate analüüsimine põhjalikum."

Korra on MES juba üritanud viit halba laenu enampakkumisel müüa. Paraku ei soovinud keegi osta 14,5 miljoni kroonise alghinnaga nõudeid äriregistrist kustutatud või likvideerimisel olevate firmade vastu. Miks siis nõudeid alghinnata müüki ei panda? Rosenbergi sõnul on juhtkonna otsus, et kõigepealt üritatakse neid müüa alghinnaga enampakkumisel. Samas nendib ta isegi, et tegelikult on nende nõuete väärtus ehk miljon krooni.

MES laenas suurema kaalumiseta kaks miljonit krooni korduvalt kohtulikult karistatud ning ajakirjanduses allilmaga seostatud Anti Tikkari Modelix Puit OÜ-le kinnistute ostuks.

Laenuraha tagatiseks oli kolm metsakinnistut, kust tänaseks on mets maha võetud. "Kinnistul on tehtud lageraie, raiejärgsed koristustööd on tegemata ning pole märki, et sinna oleks uut metsa istutatud. Laastatud metsatükil kõrguvad üksikud lepad," kirjutab laenu tagatiseks olnud ühe kinnistu kohta advokaadibüroo Bachmann ja Partnerid.

Modelixil oli plaan rajada Otepääle puidutööstus ning mõnda aega tööstus isegi tegutses. Kuidas ettevõttel äriajamine läks, pole teada, sest ühtegi majandusaasta aruannet pole Modelix Puit esitanud. Kuulsaks puiduärimeheks Anti Tikkar ei saanud, küll aga teatakse teda Otepääl hoopis muude "vägitegude" järgi.

Nimelt leiti 2003. aastal maanteekraavist surnuna kohalik mees Vladimir Kaidalov. Kaidalovi surma eel vedanud Tikkar ja Otepää ekskonstaabel Ain Koskora Kaidalovit vägisi mööda Otepääd ringi ning löönud teda pähe.

Kuidas sattus ohver surnuna maanteekraavi, pole teada, kuid mõlemad mehed jäid süüdi inimeselt vabaduse võtmises, Koskora ka ohvri löömises, talle valu tekitamises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest.

Tikkarit süüdistati ka purjuspäi ja juhiloata sõitmises. Mõlemad mehed tunnistasid end süüdi.

Kolm ettevõtet said MESilt laenu 2,5 miljonit krooni Sõrve säärel kinnistute ostuks. Sõrve säärele pidi kerkima puhkeküla.

2001. a novembris andis MES laenu A-Ettevõtmiste ASile, OÜ-le Teneprof ja OÜ-le Marota-K. Firmad ostsid kaks kinnistut Sõrve säärel ning kavatsesid sinna rajada puhketsooni, midagi Roosta puhkeküla taolist.

Projekti õnnestumise eelduseks, nagu kirjutati MESile esitatud äriplaanis, oli mere lähedus. Puhkeküla oli mõeldud keskmisele Eesti perele, kel on olemas ka veesõiduk, sest oli kavas ehitada ka sadam. Kogu kupatus oleks maksma läinud 19 miljonit krooni. Paraku lõi plaanid sassi asjaolu, et Sõrve säärele tehti Natura 2000 looduskaitseala ning sellepärast ei saanud seal plaane ellu viia.

Praeguseks on Marota-K äriregistrist kustutatud ja Teneprof likvideerimisel. Tõsi, Teneprofi nõue ei ole praegu müüdavate nõuete hulgas. Mõlemad maatükid, mille firmad ostsid, müüdi kuu aega tagasi Mihkel-Kaspar Kuusemetsale.

Praegune Torgu vallavanem Laine Pärn pole midagi kuulnud kellegi plaanist Sõrve säärele puhkeküla rajada. "Sinna ei saa ju midagi rajada, seal on looduskaitseala," ütleb ta.

2002. aasta märtsis andis MES 1,2 miljonit krooni maaostulaenu Soomiku Kinnisvara OÜ-le, kelle käenduslepingule, nagu hiljem selgus, kirjutas alla ei-tea-kes.

Soomiku Kinnisvaraga algasid probleemid juba pool aastat pärast laenu andmist. Nimelt avastas MESi projektijuht 2002. aasta sügisel juhuslikult, et Soomiku Kinnisvara on äriregistrist kustutatud, sest polnud kolm aastat esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet.

Kaks kuud pärast ettevõtte kustutamist teatas selle omanik Regiina Pihlak MESile, et kohe tühistatakse äriregistris kustutuskanne, ettevõte jätkab tavapärast tootmist ning maksab ka intressid ära.

Tühje lubadusi tuli veelgi, kuni tänavu aprillis tegi MES Regiina Pihlakule, kes oli justkui Soomiku Kinnisvara laenu käendaja, pankrotihoiatuse. Selle peale teatas Pihlaku advokaat, et Pihlak pole kunagi mingile käenduslepingule alla kirjutanudki. Käekirjaekspertiisist nähtub, et laenu- ja käenduslepingule pole Pihlak tõepoolest alla kirjutanud.

Soomiku Kinnisvara teine osanik Taavi Perri ütleb, et äriprojekt lihtsalt ei õnnestunud. "Oli plaan arendada metsa, teha harvendusraiet ning sealt saadav puit kaubaalusteks töödelda," räägib ta. "Muidugi oli meil plaan äri teha, sest 1,2 miljonit krooni pole ju nii suur summa, mille pärast pettuse peale minna," sõnab ta vastusele küsimusele, kas plaan äri ajada oli ikka tõsine. Metsamaa, mis laenu abil osteti, on Perri sõnul täpselt samas seisukorras kui ostuhetkel.

Salapärase käendaja kohta ei oska Perri midagi öelda. "Jah, ma olen kuulnud sellest käenduslepingu allkirjaloost, kuid mina ei tea, kes on käenduslepingule alla kirjutanud," ütleb ta.

Praegu on Soomiku Kinnisvara likvideerimisel, kuid MES plaanib siiski algatada ettevõtte vastu pankrotimenetluse. MESi nõustava advokaadi Mati Senkeli sõnul on Soomiku Kinnisvara Iisaku vallas ostetud 60 ha kinnistu väärtus praegu ja ilmselt oli ka laenu andmise hetkel oluliselt väiksem kui laenusumma.

OÜ Putovex sai 2002. aasta märtsis MESilt laenu 1,9 miljonit krooni kinnistu ostuks Saaremaal. Kinnistule pidi tulema looduspark 40 odava puhkemajaga.

12,4 ha kinnistu ostu tarvis laenu saamiseks koostas Putovexi omanik Jaanus Tammela äriplaani, kus kolmel leheküljel hõredas kirjas ettevõtte plaane tutvustas. Äriideeks oli rajada looduspark, mis koosneb 40 odavast puhkemajast. Töökohti tekib kümne ringis. Kui äriidee elluviimiseks on vaja lisakapitali, müüb Tammela kinnistul kasvavad kadakad, mis loodusparki rajades maha võetakse. Kui suur hulk inimesi peaks loodusparki külastama, äriplaanis pole.

MESi laenukomitee analüüsis äriplaani ja leidis selle olevat riskivaba. Projekti juures nähti kaht positiivset aspekti: selle juhil on töökogemus ning luuakse töökohti.

Kui Putovex laenu tagasimaksmisega jänni jäi, üritati Tammelat ebaõnnestunult telefonitsi tabada. Lõpuks saadi telefonitoru otsa Tammela ema ning selle kõne peale helistas Jaanus Tammela ise tagasi ning teatas, et tema pole üldse Putovexi omanik ning et jäetagu teda rahule.

MESi nõustava advokaadi Mati Senkeli hinnangul on Putovexi kinnistu väärtus mitu korda väiksem laenusummast, mis selle kinnistu tagatisel anti. Arvatavasti oli kinnistu väärtus ka laenu andmise hetkel oluliselt väiksem laenusummast.

Putovex muudeti 2003. aastal OÜks Ääre Veto ning viidi üle Pärnumaale Metsaääre külla. Firma osanikuks on nüüd USAs Arkansases asuv firma ning Tammela pole ettevõttega enam seotud.

Tammela on nüüd osanik OÜs Hea Ehitus, mis 2004. aastal tegi ehitustöid 2 miljoni krooni eest.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing