Bulgaaria ja Rumeenia võivad pakkuda tööjõukriisile leevendust

Harry Tuul 05. oktoober 2006, 00:00

Möödunud nädalal otsustas valitsus lubada Bulgaaria ja Rumeenia kodanikest tööjõule vaba liikumist riikide ühinemise korral Euroopa Liiduga.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on esialgne huvi nende riikide tööjõu vastu suur. "Seda näitab juba mõningane kokkupuude tööjõu vahendajatega, kes sooviksid viia Rumeenia ja Bulgaaria tööjõudu Lääne-Euroopa riikidesse, kuid firma oleks siinsete madalate maksude tõttu asutatud Eestis," rääkis Kriis.

Tema sõnul võiks Bulgaariast ja Rumeeniast Eestisse tuua odavamat tööjõudu ning kolmandatest riikidest kvalifitseeritud tööjõudu. Ligi 30 protsenti rumeenlastest saab praegu miinimumpalka, mis on kaks korda väiksem kui Eestis.

"Meil on bulgaarlastega esimesed kontaktid olnud, sest seal on suured laevatehased. Rumeenlased töötavad meil juba Klaipeda tehases," rääkis Balti Laevaremonditehase personalidirektor Heinart Puhkim, kelle sõnul on hea, et rumeenlaste ja bulgaarlaste palkamine muutub uuest aastast lihtsamaks.

Seevastu Rumeenias kontorit omava Webmedia juhi Priit Alamäe sõnul mõjutab kõnealune samm neid vaid siis, kui on vaja mõni inimene Rumeenia kontorist mõneks ajaks Eestisse tööle tuua, sest siis ei ole vaja elamis- ja töölubadega vaeva näha. "Üldist pilti see aga väga palju ei mõjuta. Kui keegi paneks käima otselennu Tallinn-Bukarest, vaat see oleks abiks," lisas ta.

Alamäe sõnul on igas riigis alati puudus väga kvalifitseeritud tööjõust, kuid siin ei mängi Rumeenia ja Bulgaaria liitumine olulist rolli, sest tipptegijad on alati hinnas ka oma kodumaal ja tavaliselt ei ole neil tahtmist kuskile mujale minna. "Samuti ei ole Eesti tipptegijatel üldiselt motivatsiooni Rootsi või Soome tööle minna," lisas ta.

Skype'i Eesti kontori juhi Sten Tamkivi sõnul võtab ettevõte sel aastal Tallinna kontorisse juurde umbes 160 inimest, neist ligi viiendiku väljastpoolt Eestit.

"Kuna Skype on nagu Tallinna linn, mis kunagi päris valmis ei saa, siis jätkub kasv ka järgmisel aastal," rääkis Tamkivi, kellel Rumeenia ja Bulgaariaga täpsemaid plaane veel pole. "Aga loomulikult võtame ka sealt heameelega inimesi oma 33 rahvusest koosnevasse kollektiivi," lisas ta.

"Loomulikult on Bulgaaria liitumine ELiga positiivne, kuid tööjõu vaba liikumine pole sealjuures meie jaoks väga oluline, sest Playtech Estonia ei hakka ilmselt Bulgaariast tööjõudu otsima Tartu kontorisse," ütles Playtech Estonia kommunikatsioonijuht Martin Leiger, kelle sõnul on tööjõu värbamine väljaspool Eestit emafirma pädevuses.

Vaba tööjõu liikumise ettepaneku esitanud välisminister Urmas Paeti sõnul on otsuse taga kindel põhimõte. "Kui Euroopa Liidus on teatud põhivabadused, siis tuleks neid järgida kõikide riikide puhul. Eestile on oluline, et kogu Euroopale on Eesti tööjõuturg avatud," selgitas Paet ja lisas, et Rumeenia ja Bulgaaria senine huvi Eesti vastu pole olnud väga suur ning seega pole arvata, et midagi oluliselt muutuks pärast seda, kui Eesti avab oma tööjõuturu. "Samas on meil juba praegu tööjõupuudus. On parem, kui võõrtööjõud töötab siin legaalselt. Tööjõuturu sulgemine oleks vaid probleemide edasilükkamine," lisas Paet.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Kadi Pärnits on tööturu avamise vastu, sest see tekitab probleeme. "Tegemist on tööturu avamisega riikidele, kus on tunduvalt madalam palgatase ja mille töötajad on nõus tegema tööd palga eest, mille eest eestlane pole. Odavama tööjõu kasutamine suurendaks meie töötajate väljavoolu ja pidurdaks positiivseid muutusi üleminekul tootlikumale ja kallimale tööle," põhjendas Pärnits.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing