Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riskikapitalifondid sulgevad uksi

Peeter Teder 09. oktoober 2006, 00:00

Kuigi Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks liigub uutel rekordtasemetel, näevad mitmed riskikapitalifondid (hedge funds) vaeva tulu teenimisega ja paljud sulgevad uksi, kirjutas The Wall Street Journal. Viimane suurem kõvasti kahju saanud fon-dihaldusfirma on Vega Asset Management ja olulisim fond Amaranth.

Veel mõned aastad tagasi kuulusid Vega fondid suurimate riskifondide hulka. Nüüdseks on Vega oma hiilgeaegadega võrreldes kaotanud 75 protsenti, fondide maht on 3 miljardit dollarit. Hispaanias, Londonis ja New Yorgis kontoreid pidav Vega haldas paar aastat tagasi 12 miljardit dollarit, käesoleva aasta jaanuaris oli see summa aga juba 6 miljardit dollarit. Firma on siiski teatanud, et ei plaani tegevust lõpetada.

Viimaste aastate jooksul on Vega saanud järjestikku tagasilööke mitmelt turult. Kõige viimasena panustas fond sellele, et USA, Euroopa ja Jaapani võlakirjade hinnad langevad. Selle asemel on aga võlakirjade hinnad viimastel nädalatel järsult tõusnud. Vega suurim fond, 1,4 miljardi dollarini ulatuva varade mahuga Vega Select Opportunity, kaotas septembris oma väärtusest 12 protsenti. Suurem osa kaotusest tuli kuu viimase nädalaga. Selle aasta jooksul on fond kaotanud väärtusest 18 protsenti.

Varem 9 miljardit dollarit hallanud Amaranth on 30. augustist saadik kaotanud oma väärtusest 6 miljardit. See on rohkem kui pool kogu rahast. Fondile said saatuslikuks maagaasi hinnale tehtud panused, kirjutas The Economist.

Kuidas siis Amaranthiga nii läks? 2005. aastal teenis fondihaldur Brian Hunter Amaranthile terve varanduse, panustades maagaasi hinna tõusule. Pärast orkaan Katrina laastamistööd nii läkski.

Selle aasta suvel aga suuri orkaane ei tekkinud ja maagaasi hind hoopis langes. Amaranthi võimendusega ning ilma riskimaanduseta positsioonid jätsid fondi maagaasi hinnalanguse suhtes kaitseta. Maagaasi hind on viimase üheksa kuuga langenud kahe kolmandiku võrra.

Nii CNN Money kui ka The Economist märgivad positiivse tegurina ära, et USA keskpank Föderaalreserv ei pidanud kriisi sekkuma. Erinevalt Long-Term Capital Managementi (LTCMi) kokkukukkumisest 1998. aastal on Amaranthi juhtum vastu võetud rahulikus meeleolus. Ühendriikide väärtpaberijärelvalve juhi Christopher Coxi hinnangul on juhtum meeldetuletus sellest, et riskikapitalifondid ei sobi mitte kõikidele investoritele. Kuid finantsturud vaatasid tema märkusest mööda.

Amaranth kutsus oma peakorterisse kokku investeerimispankade esindajad ning müüs ära positsioonid, pikendas laene ja arutas firma võimalikku ülevõtmist.

20. septembril teatas Amaranth, et jõudis kokkuleppele, mille kohaselt tema kütusehindadega seotud investeerimisportfell läheb üle JPMorgan Chase'ile ja riskikapitalifondile Citadel. See on omamoodi irooniline, sest ka Citadel kaotas eelmisel aastal maagaasi hinna langemisele panustades palju raha.

Vega ja Amaranthi tragöödia leiab aset ajal, mil paljud riskifondid sulgevad oma uksi. Äri lõpetamine on märkimisväärne, sest nende hulgas on ka mitu fondi, mida juhivad särava reputatsiooniga haldurid.

Nendest olulisemad on kaks fondi, mille on püsti pannud Soros Fund Management Europe'i endine fondijuht Hans van Hoof, ja üks fond, mida juhib avatud investeerimisfondi Fidelity Europe'i endine haldur Thierry Serero.

"Riskifondide arv väheneb, sest tööstusharus leiab aset konsolideerumine ja mõned fondid langevad iseenesest mängust välja," ennustas JPMorgan Chase'i juht Jamie Dimon. Tema firma ostis 2004. aastal ka enamusosaluse riskifondis Highbridge Capital Management.

Kuigi riskifonde tuleb juurde pea iga päev, sulgevad pooled neist peagi uksed. Alates 2005. aasta algusest on Hedge Fund Researchi andmeil asutatud 2622 uut fondi. Samal ajal on 1071 fondi lõpetanud tegevuse.

Ainuüksi 2005. aastal lõpetas tegevuse 848 fondi. Seda on üle kahe korra rohkem kui 2004. aastal, mil uksed sulges 296 fondi.

Riskifondid on tänavu kuni augustini pakkunud oma investoritele keskmiselt 7protsendilist tulusust.

Riskifondide ajalugu on vaieldav. Ühelt poolt väidavad USA rahandusmuuseumi ajakiri Financial History ja riigi keskpank Föderaalreserv, et esimese sellise fondi asutas 1949. aastal Alfred Winslow Jones. Teiselt poolt aga väidab meie aja üks tuntumaid investoreid Warren Buffett, et esimene riskikapitali fond tegutses juba 1920ndate keskpaigas Benjamin Grahami käe all.

Buffetti kinnitusel oli fond üles ehitatud partnerlussuhetele, seal oli edukustasu ning võeti positsioone nii turu langusele kui ka tõusule mängimiseks. Buffetti väitel tegutses mitu sellist fondi ka 1930ndatel aastatel. Miljardäri sõnul võttis ta just viimastest eeskuju, kui alustas oma investeerimistegevust 1956. aastal.

Tänapäevasedki riskifondid püüavad teenida keskmisest suuremat kasumit, mängides turu langusele ehk aktsiaid lühikeseks müües ning sooritades võimendusega tehinguid, näiteks ostes aktsiaid laenude eest, kasutades optsioone ja futuure. Just võimendus on see, mis ühelt poolt aitab fondil teenida, teiselt poolt aga seab riskifondi vara tavalise aktsiafondi varast suuremasse ohtu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing