Riik algab koolist

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) näol on koolide korrastamiseks moodustunud tugev kompetentsikeskus. Jätkamiseks vajame täpsemat riigi visiooni lähiaastateks ning koolide remondiks mõeldud finantseeringute kontrollarve eelarveaastast pikemaks perioodiks.

Riigi jätkusuutlikkus ei olene ainult majandusedust, vaid seda mõjutavad arvukad faktorid, sh võimalus saada haridust esteetiliselt ja funktsionaalselt heas keskkonnas. Eesti koolide olukord pole kiita, sest omavalitsuste ja riigi võimalused on piiratud. Paljudes kohtades probleemiga tõsisemalt ei tegeldagi. Ärme imesta siis, kui poollagunenud koolimajadest, kus tuul aknaraamide vahelt klassidesse tuiskab ning spordisaali laest krohvikamakaid sajab, sirguvad ka noored, kes ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata.

Jää koolide remondi osas on liikuma hakanud. Edumeelsemad omavalitsused otsivad ise haridusasutuste remondivõimalusi. Abiks on RKAS, kes on omavalitsustega sõlminud koolide korrastamiseks ja ehitamiseks lepinguid 729 mln kr eest. Aastaiks 2006-2007 on sõlmitud 802 mln kr mahus raamlepingu haridus- ja teadusministeeriumiga 31 kooli renoveerimiseks. Riigi eraldatud 600 miljonile lisaks kasutame 1,2 mld laenuraha, mis teeb renoveerimisprojekti kogumahuks 1,8 mld. Sõlmitud lepingutega katame olemasoleva ressursi. Läbirääkimised käivad veel ligi 500 mln väärtuses tööde tegemiseks, seega jääb 1,8 miljardist väheks.

Väiksemais asumeis muutuvad kaunid koolid tõmbekeskusteks, mis tõstavad noorte perede huvi piirkonna vastu, käivitades vaba ja kvalifitseeritud tööjõu lisandumisel ka majanduse. Laulasmaa kooli ja lasteaia ehitus Harjumaal, Sillaotsa põhikooli uus spordihoone Tartumaal on tõstnud piirkonna elukvaliteeti.

RKASi maine on tõusnud võrdeliselt teostatud objektide arvuga, sest info usaldusväärsest, oma lubadusi täitvast lepingupartnerist levib koolijuhilt koolijuhile ja positiivne kogemus on parim viis eelarvamuste peletamiseks.

Omavalitsuste huvi RKASi pakutavate võimaluste vastu kasvab. Seda pole kärpinud ka üleminek kasutusrendi põhimõtetel sõlmitud lepingutelt kapitalirendile, mis suurendab raamatupidamislikult omavalitsuse laenukoormust. Lisaks pakume projektijuhtimist ja ehituskompetentsi. Meie partnerid saavad abi ka lisavahendite leidmisel EList, rahataotlusprojektide koostamisel ja auditeerimisel. Need on eelised, mis toonud meiega läbirääkimistelaua taha kümnete valdade ja linnade esindajaid.

Tingimustes, kus küllastunud turul riigihangete prestiiž langeb, on keeruline tegutseda - see eeldab võimalust opereerida suuremate mahtudega kui omavalitsustel pakkuda. Omavalitsustegelastele, kes finantskohustuste võtmist pelgavad, paneksin südamele, et kooli renoveerimisega viivitamine kajastub negatiivselt paikkonna arengus. Ettevõtluskeskkonna parandamine, investeeringute kaasamine jm mõistlikud meetodid ei toimi, kui puudub häid õpitingimusi võimaldav kool. Ka ehitushindade jätkuv kasv toob kõhklejaile iga käest lastud aastaga miljonitesse ulatuvaid kaotusi.

RKASile tuleks kehtestada uued strateegilised eesmärgid, mis lihtsustaksid lepingute sõlmimist ning hangete läbiviimist. Lahendada tuleb olukord, kus RKAS läheb riigieelarveraha kasutamisel vastuollu eurodirektiiviga, mis välistab eraõigusliku juriidilise isiku toetamise ka siis, kui tegemist on 100% riigile kuuluva ettevõttega. Ehk oleks otstarbekas luua kooliprojekti teostamiseks uus üksus, kas eraldiseisvana või sõsarettevõttena RKASi kõrval, arvestades juriidilise kehandi loomisel ka ELi nõudmistega.

Koolide korrastamine on pigem regionaalpoliitiline, seega ka sisejulgeoleku küsimus, millele ei saa läheneda üksnes majandusliku tasuvuse seisukohtadelt. Iga haridusse paigutatud kroon toodab stabiilsuse ja ühiskonna jätkusuutlikkuse abil mitmekordset tulu.