Vaba raha ja uued firmad börsil panevad investorid tegutsema

"Kui üheksa kuuga on Tallinna börsil aktiivseid investoreid ligi 94% eelmise aasta koguarvust ning kohe on börsile tulemas uus ettevõte, siis võib julgelt eeldada, et eelmise aasta aktiivsete investorite arv ületatakse," oli Tallinna börsi tegevdirektor Kalle Viks kindel.

Aktiivsete investoritena käsitleb börs neid, kes teevad aastas vähemalt viis börsitehingut. Oktoobri alguseks oli selliseid inimesi 2287. Veelgi rohkem, 7699, oli neid, kes on teinud vähemalt viis tehingut nii börsil kaubeldavate kui ka börsiväliste aktsiatega.

Investorite tegutsemine börsil sai suurema hoo sisse eelmisel aastal, kui aktiivsete investorite arv kasvas võrreldes 2004. aastaga kolm korda. Oma osa andsid Hansapanga aktsia müügitehingud ning uued IPOd, millest Tallink kaasas rekordarvu investoreid.

Viks möönis, et investorite käitumist on mõjutanud nii uued aktsiaemissioonid kui ka inimeste kasvav jõukus. "Lisaks näeme, et investorite usaldus ja huvi väärtpaberiturgude ning säästmise vastu on kasvanud," märkis ta.

Maaklerite sõnul on Eesti investori esimene valik ikkagi koduturg. "Mahuliselt tehakse kõige rohkem tehinguid Eestis, järgneb Leedu ning Lätis tehakse juba väga vähe tehinguid," sõnas SEB Ühispanga väärtpaberimaakler Peeter Koppel.

Hansabank Marketsi maakleri Raido Lillemetsa sõnul on see aasta olnud tunduvalt aktiivsem kui eelmine. "Tundub, et inimestel on vaba raha rohkem, sest keskmise tehingu suurus on ülespoole liikunud," märkis ta. "Ka turud on positiivsed olnud. Kui olukord turgudel negatiivseks läheb, väheneb ka tehingute arv."

Ta kinnitas, et Balti riigid kuuluvad eestlaste jaoks siiani lähimasse investeerimisvööndisse. Kuigi ka Leedus tehakse palju tehinguid, on Eesti esikohal. "Edasi tuleb juba USA ning seejärel Skandinaavia," täpsustas Lillemets.

Samas on viis tehingut aastas maakleri arvates liiga vähe, et investorit aktiivseks nimetada. "Sellist investorit ma nimetaks kergelt aktiivseks. Aktiivne investor võiks teha viis tehingut kuus või vähemalt kvartalis," lausus ta.

LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi sõnas, et nende klientidel on praegu esimene valik USA turg. "Aga jõudsalt on kannule astumas Balti turg, mis on vahepealsest tardumusest ärganud ning aktiivsus on juba võrreldav USA-suunaliste tehingutega," sõnas Vallikivi. "Koduturule investeeritakse üha rohkem sellepärast, et see on tuttav ja siinsetest ettevõtetest saadakse hästi aru," põhjendas ta klientide valikuid.

Viie tehingu piiri hindas Vallikivi mõistlikuks. "Vahepealseid kliente palju ei ole," sõnas ta. "On need, kes teevad 2-3 tehingut aastas, ja siis need, kes kauplevad juba hästi aktiivselt."

LHVs on samuti enamuses need, kes pigem vähem tehinguid teevad.

Aktiivsele kauplemisele on Vallikivi sõnul kasuks tulnud ka Balti ühisnimekirja loomine. Samuti soodsamad võimalused maaklerite jaoks saada liikmestaatus kõigil Balti börsidel, mis on omakorda vähendanud komisjonitasusid Leedu ja Läti suunal.

Autor: Lauri Matsulevitsh