Vettus üritas äri ka koos tuntud nimedega

Kaheksale ärimehele, sealhulgas Einar Vettusele kuuluv OÜ Angelton Kinnisvara tahtis Pühajärve sõsarjärve kaldale eramuid ehitada, kuid Otepää looduspargi põikpäisus nurjas äri. Seejärel tahtsid ärimehed maa millegi ehitamiskõlbulikuma vastu vahetada, kuid seegi tehing pole seni õnnestunud.

1999. aastal Pühajärve puhkekodu erastamise käigus 900 000 krooniga saadud ligi 6hektarine maatükk asub küll imekaunis kohas, otse Neitsijärve kaldal, kuid Eesti ärieliiti kuuluvad mehed ei saanud detailplaneeringu kinnitamisega hakkama - linnud tulid vahele.

Nimelt selgus, et Neitsijärve ääres elab hulk kaitsealuseid linde ning ka järve-äärne maastik vajab kaitset. Samuti taotles Otepää looduspark Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) raha järve ökoloogilise seisundi tervendamiseks.

Looduspargi direktriss kahtlustas, et kinnisvarahaid tahaksid KIKi rahaga tervendatud järve oma kauka heaks tööle panna. "OÜ Angelton Kinnisvara soov rajada Neitsijärve kaldale elamute kompleks võib olla ajendatud teadmisest Neitsijärve tervendamise plaanide kohta. Praegu pole teada, kas Neitsijärve noorendamine sel määral, et ta omaks otsest puhkemajanduslikku tähtsust, nagu näiteks Pühajärv, oleks võimalik. Hetkel on Neitsijärve väärtus ökoloogiline ja hariduslik-teaduslik, mistõttu tema ümbrus tuleb säilitada võimalikult looduslikuna," kirjutas looduspargi direktriss Merle Anton Otepää vallavalitsusele kolm aastat tagasi. "Teie esitatud materjalide alusel taotleb OÜ Angelton Kinnisvara Neitsitamme maaüksuse jagamist kruntideks ning ehitusõiguse määramist. Ei selgu arendaja nägemus kruntide ja hoonestusalade arvu kohta. Vestlustes looduspargi töötajate ja arendaja esindaja vahel on selgunud soov jagada kinnistu neljaks ning rajada igaühele üks elamu."

Kirja lõpuks teatas Anton, et Otepää looduspargi administratsioon ei anna nõusolekut ehitada Neitsitamme kinnistule elamud.

Seejärel hakkasid ärimehed otsima maatüki vahetamise võimalusi, kuid mingil põhjusel jäi see tegemata.

Üks Angeltoni omanikest Oliver Kruuda ütles reedel, et on tõepoolest uurinud, kas seda maatükki saaks vahetada, kuid on alati keskkonnaministrilt saanud ühe vastuse: maatükki saab vahetada ainult sama rajooni piires. "Ma olen ühe endise ministri käest uurinud ja tema seisukoht oli väga selge ja jõuline - rajoonist rajooni ei vaheta, kui rajoonisiseselt, siis ka kindlate hinnangute alusel," ütles Kruuda.

Kui seitse meest kaheksast on seotud kas Kalevi, Kohukese, Tallinna Piimatööstuse või ETFCga, siis kuidas on sellesse seltskonda sattunud Vettus? Selle peale vastas Kruuda, et "Einar tuli vist Marguse kaudu", pidades silmas Kohukese kaasomanikku Margus Kangurit. "Nad olid kunagi Pärnus mingit maja koos teinud," meenutas Kruuda.

"Mulle endale tuli üllatusena, kui lugesin lehest, et Vettuse äripartnerid on Kruuda, Kangur ja Kõuhkna - olin selle Angeltoni Kinnisvara juba unustanud," ütles ta.

Angelton Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja üks omanikest Margus Kangur kinnitas, et Vettus pole talle maadevahetust pakkunud.

Ei ole sellist ideed olnud, otsime võimalust seda arendada.

Jah, aga me ei jõudnud nii kaugele, me pole mingit avaldust kirjutanud. Üritasime seal detailplaneeringut teha, aga ei saanud ehitusõigust.

See firma loodi selle jaoks, et osaleda (erastamisel - toim.) Pühajärve Puhkekodu investoritena koos Tiit Vähiga. Me tulime sealt välja ja saime Neitsijärve-äärsed maad, nii saime oma investeeringud osaliselt tagasi.

Me ei ole otseselt sõbrad, natuke tuttavad, olen kasutanud tema teenuseid projekti juhtimisel.

Nii palju, kui ajalehtedes kirjas.

Ma ei oska seda öelda, minu jaoks oli see täielik üllatus, et sellised asjad üldse toimunud, Maid ju ikka vahetatakse, aga et see asi niimoodi keeranud on, see oli mulle täielik üllatus.

Ei. Minul selliseid tehinguid ei ole olnud.

Kinnisvaraärimehe Einar Vettuse ja advokaat Toomas Luhaääre firma Iru Jõekääru OÜ vahetas mullu märtsis majanduskeeluga metsa Lõuna-Eestis ja maatüki Pirita jõeorus valdavalt Tallinna elamu-, äri- ja tootmismaa vastu.

2003. aastal kinnistati kaitsealune maatükk Iru Jõekääru nimele. Metsatükid Karula rahvuspargis ja Haanja looduspargis ostis Iru Jõekääru metsa- ja vahetusäriga tegelevalt osaühingult Mell. Seejuures oli Haanja maatüki esimene omanik üle 70aastane naine, kes müüs oma maa 2004. aasta mais. Karula rahvuspargi mets käis kinnistusregistri andmetel käest kätte alates 1996. aasta lõpust.

Tähelepanuväärne on, et Iru Jõekääru OÜ müüs kõik vahetuse teel saadud kinnistud kuu ajaga. Kui Peterburi teel ostis maa kaubandusettevõte ja Noarootsis motell, siis Herne tänava krundi omandas kinnisvaraärimehest maavahetaja Tullio Liblik. Magusad maatükid Poska, Vesivärava ja Gonsiori tänaval ostis omale Eesti Ehitus, kes müüs kaks viimast edasi ASile Eurox ja OÜ-le Admirali Korterid. Pärast ostu koormas Eesti Ehitus Poska tänava kinnistu 20 miljoni kroonise hüpoteegiga Hansapanga kasuks.

Hea, et Eestis korruptandid kätte saadakse, ütles reedel Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Kallas tuletas Eestis lahvatanud maa-ameti korruptsiooniskandaali puhul meelde Briti peaministrit Tony Blairi ütlust: "Halvad asjad juhtuvad igal pool, küsimus on, kuidas neid käsitletakse."

"Praegune skandaal ei ohusta Eesti mainet, hullem, kui see oleks avalik saladus, ja kõik ootavad, et midagi tehtaks, kuid midagi ei tehta," ütles Kallas.

Tema sõnul on igal nädalal kuulda korruptsioonist Hispaanias, ka suurfirmades, nagu DaimlerChrysler ja Siemens. "Kas Eestis leiavad kahtlused kinnitust, on omaette küsimus, kuid on positiivne, et need asjad avastatakse," lisas Kallas.

Rahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali korruptsiooniindeksi järgi peaks see skandaal Eestile positiivselt mõjuma, kuigi võib ka langus tulla, sest Eesti on väga heal kohal, kommenteeris Kallas Eesti korruptsioonitaset.