Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme kõik vahel meeletusi
Eesti film on astunud jälle sammu kaugemale. Olen suur eesti filmi fänn, kes ei jäta ühtegi linateost vaatamata ja pean tõdema, et Taska filmid on oma arengus teinud suure sammu.
Jaan Tätte "Meeletu" etendus, mis on filmi aluseks, sai Tallinna Linnateatris publiku tunnustava tähelepanu osaliseks. Ekraanil mõjub sama tükk nagu palsam haigele hingele. Tegelikult tean, et Tätte loomingus ei pea kunagi pettuma, sest ta oskab oma lood inimestele nii südamelähedaseks jutustada.
Pean nõustuma filmi lavastaja Elmo Nüganeni žanrivalikuga, tegemist on tõesti südamliku komöödiaga. Loomingulise inimese ideeks on siin kinokülastajale pakkuda meeliköitvat elamust ning kui tekib tahtmine nii nutta kui ka naerda, tegelastele kaasa tunda, siis võtke teadmiseks, et selle filmi sõnum on teid puudutanud.
Tavalistest inimestest rääkiv "Meeletu" ekraniseering kubiseb kujunditest. Sümbolid tähistavad siin ahneid inimesi, kellele antakse, aga kel kunagi küll ei saa; peata inimesi, kes usuvad seda, kelle käes on raha ja võim, ja kurja sõprust. Kui hädas oled, siis tead, kes sind tegelikult toetab.
Korraks isegi mõtlesin, et olen autoriga eksinud, sest säärane märkideks jaotamine ning halvakspandava iseloomustamine meenutas Andrus Kivirähki käekirja.
Kujutan ette, et iga kinokülastaja tahab end peategelasega samastada või on vähemalt kord elus tundnud, et lained löövad üle pea ja tahaks lihtsalt kõik pooleli jätta. Mina ütlen selle kohta lihtsalt - lähme hulluks.
Kuid siis aitabki läbipõlemise eest korraks eemale tõmbumine, tuleb minna metsa, kaugele maale, et olla iseendaga. Ka filmis läks peategelane endast välja, teisisõnu - tegi midagi meeletut. Ta oli lihtsalt väsinud ja vajas puhkust.
Me kõik võiksime tegelikult vahel aja maha võtta ja elu üle järele mõelda, et lihtsalt endas selgusele jõuda ning tunda ära oma tõelised sõbrad. Mitte midagi halba meiega seejuures ei juhtu.
Soovitan kõigile, kes tahavad endast välja minna: leidke tee filmi peategelase meeletuseni, mis kummitab mindki nüüd mõnda aega - positiivselt muidugi.