Põhjamaade hea nimi töötab ka Balti riikide kasuks

Kertu Ruus 24. oktoober 2006, 00:00

Kui palju teevad kolm Balti riiki ennast USAs reklaamides koostööd?

Koostöö kolme Balti riigi ettevõtlusagentuuride ja saatkondade vahel on hea ja see on ka vajalik, sest USA ettevõtted näevad meid rohkem ühe turuna. Selle taustal, millega USA firmad on harjunud, on isegi meie ühine turg väga pisike.

Tähtis on ka mõista, et USA ettevõtted investeerivad meile siis, kui see aitab neil minna edasi laiemate turgude juurde, olgu siis Põhjamaadesse või ida poole. Oktoobris ostis GE Money Lätis Baltic Trusti Panga, sest nad mõistsid, et nii saavad nad tegutseda nii Balti turul kui ka Põhjamaades ja Ukrainas.

Kas võite ausalt öelda, et kui USA investorid teie poole pöörduvad, siis te ei püüa pigem toetada Lätit kui Eestit ja Leedut?

Meie eesmärk on olla aus. Kui me teame, et meie naabrid on mingis asjas paremad, siis saavad investorid sellest nagunii kergesti teada. Me püüame alati rääkida ka naabritest ning soovitame USA ettevõtetel vaadata piirkonda tervikuna. Paljusid sektoreid - näiteks transpordi- ja logistikasektorit - on ju mõtet ühiselt reklaamida.

Ka iga-aastane Balti kaubandusmissioon on kõigi Baltimaade ühine üritus. Tänavu Riias toimunud missioonist võttis osa 200 inimest, esindatud oli 50 USA firmat. Võrdluseks: hiljuti tegid sarnase asja koos mitu Kesk-Euroopa riiki, ning see tõi kohale vaid 10 USA firmat. Just see missioon andis General Electricule tõuke ostmiseks.

Eesti Väliskaubanduse Liidu juht kirjutas hiljuti Äripäevas, et Eesti ettevõtted suudavad toota, aga mitte müüa. Kas müük on Balti ettevõtjate nõrgim lüli?

Jah. Tootmisoskused on olemas ja hinnad konkurentsivõimelised. Aga ekspordikultuuri tuleb alles arendada. Paljud Läti ettevõtted eelistavad praegu tulla USA turule edasimüüjate kaudu.

Aga mis selles halba on peale selle, et teatud protsent kasumist läheb edasimüüjatele?

Kõige halvem on see, et nii kaob kokkupuude klientidega. Kui edasimüüja ühel päeval enam uut tellimust sisse ei anna, siis pole tootjal endal mingit müügivõrgustikku. Ja muidugi kaotab ka riik kui bränd.

Kas Balti bränd on USA turul argument?

Üldiselt teeme targemini, kui reklaamime ennast pigem Põhjamaade brändi osana. Põhjamaade bränd on tugev ja töötab ka meie kasuks. Näiteks sõnapaar "Skandinaavia disain" tähistab Ameerikas kindlat kvaliteeti.

Kas Balti ettevõtted üldse aduvad, kui suur USA turg on?

Soovitame Läti firmadel järele mõelda, kas on mõtet USA turule tulla, kui Itaalia või Prantsusmaa oleks lihtsam lahendus. Samas on USAs suur nn rahvuslike kaupade turg, isegi suurem kui kodus. Ma ei pea ostjatena silmas vaid baltlasi, vaid ka ukrainlasi, poolakaid jne. Ameerikas elab ainuüksi miljon leedulast.

Balti tootjad ei saa minna Walmarti või Gianti ketti, aga nad saavad suunata oma kaubad just rahvustoodetele spetsialiseeritud poodidesse. Näiteks Rodman'si kett müüb Läti leiba ja kalatooteid, ka Whole Foodsist leiab meie kaupa. Ja me peame oma turgu mitmekesistama - kõik Balti riigid sõltuvad ekspordis umbes 85% ulatuses EList.

Aga mis on nõrgim lüli, kui räägime USA investeeringutest Balti riikides?

Turu suurus. USA firmad tulevad meile, et meilt edasi minna. Näiteks Venemaa praegust olukorda arvestades on USA firmadel targem avada esindus Baltimaades. Me saame olla neile head partnerid.

Seejuures peab meie enda initsiatiiv suurenema. USA investoreid eristab Euroopa omadest see, et 85% USA investeeringutest on ühisosalused. Et ameeriklasi kohale meelitada, peab leiduma kohalikke, kes oleksid ise aktiivsed ja valmis ka oma raha koos ameeriklastega investeerima.

EAS tahab esinduse USAs avada võimalikult kiiresti Järgmise aasta kevadel peaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) saatma USAsse oma välisesindaja. Silicon Valleys töötama hakkava inimese otsingud on lõpusirgel.

EASi pressiesindaja Erki Peegli sõnul on tänaseks sõelale jäänud vaid paar inimest ning lähema kuu jooksul loodetakse uus välisesindaja välja valida. Tuleva aasta eelarvest saab USA esindaja 3 mln kr, millest tuleb katta kõik esindusega seotud kulud, ka palk.

"Meie huvi on avada esindus seal nii kiiresti kui võimalik," sõnas Peegel, "ettevõtetel on vajadus selle järele olemas."

Silicon Valleys tegutseva EASi välisesindaja ülesandeks saab vahendada ja luua kontakte USA ja Eesti ettevõtjate vahel ning tutvustada USAs Eestis toimuvaid arenguid. Erki Peegel loodab, et välisesindaja abil leiavad Eesti ettevõtjad USA turul kontakte ja toodetele turgu.

Peegli sõnul on EASi inimesed käinud regioonis varemgi kontakte loomas ning konsulteeritud on ka nende naaberriikidega, kelle esindused Silicon Valleys juba tegutsevad. "Vähemalt Põhjamaade esindajatega on meil võimalus koostööd teha, kuna Põhja- ja Baltimaad on sealt vaadates üks regioon," ütles Peegel.

Kokku laekus San Francisco tööpakkumise peale üle 40 sooviavalduse, Peegli sõnul oli kandideerijate seas ka avalikkusele tuntud inimesi nii era- kui ka riigisektorist. Kes täpsemalt, ei tahtnud Peegel öelda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing