Enne säilitamist tuleb koguda

Mis on juhtunud II samba võlakirjafondidega? Kolmel fondil on 12 kuu tootlus negatiivne, ühel alla 2 protsendi ja seda enne inflatsiooni arvestamist. Vaid kaks võlakirjafondi on suutnud püsida inflatsioonitempos.

Osaku omaniku jaoks tähendab fondi tootluse inflatsioonile allajäämine, et kogutud raha ostujõud langeb. Mida kõrgem inflatsioon, seda kiiremini see juhtub.

Miks on võlakirjafondide tootlus nii madal? Põhjus on väga lihtne, kui intressitase tõuseb, kipuvad võlakirjade hinnad langema. Mida pikema kestvusega on võlakirjad, seda tundlikumad on need intressimuutuste suhtes. Kui fondid oleks praegusest suurema osa raha paigutatud lühiajalistesse hoiustesse, oleks osakute käekäik tõusvate intresside ajal parem ja tootlus kõrgem.

Ainult intressiteenivatesse varadesse raha paigutavatest II samba pensionifondidest koosneva Pensionikeskuse poolt arvestatava EPI-100 indeksi liikumine võrrelduna 6 kuu Euriboriga näitab, et fondidel on läinud intresside languse ja ka stabiilsuse ajal hästi, seevastu tõusev intress on kuni viimaste kuudeni pannud fondid kukkuma.

Sellesse, et fondiosakute tootlus jääb alla kohaliku kasvanud inflatsiooni, ei saa fondijuhid suurt midagi ette võtta. Kui eluasemelaene võttes naudime madalaid Euroopa intresse, on raha paigutamisel seesama madal intressitase negatiivseks ilminguks. Ja kuna me tahame Euroopat kinni püüda, oleme sunnitud leppima euroalast kiirema inflatsiooniga, mis on sealsete intressisättijate otsuste aluseks. Meile on see juba läinud maksma euro kasutuselevõtu venimise teadmata tulevikku.

Konservatiivsed pensionifondid on vajalikud neile, kes suudavad mitmekümne aastaga säästa ja lasta kasvatada aktsiaosalusega II samba fondis raha miljoniteks kroonideks - sel juhul on väärtuse kasv juba toimunud. Konservatiivse fondi raha kandmine aitab mõned aastad enne pensionile minekut panna i-le punkti, säilitades eeldatavasti inflatsioonist kiiremini kasvanud varandust. Praegustel pensionieelikutel on i-st olemas vaid i täpp, kuna kõrgema inflatsiooni etapp on langenud raha kogumise perioodi ning raha säästmise periood on olnud väga lühike.

Konservatiivsed fondid hoolitsevad selle eest, et kätte ei saaks vähem raha, kui on fondi sisse makstud. Nende eesmärgiks on võrdlusindeksi löömine, milleks on oluliselt pikema võlakirjaindeksi tootlus kui Euriboril. Sellel näilisel stabiilsusel on oma hind - madal tootlus.

Võlakirjadesse paigutatava fondi raha kogujaid peaks aga esmajoones huvitama ostujõu säilimine ja alles seejärel kapitali kasvatamine. Pangas raha hoiustades ei loodeta ju sel teel rikkaks saada, selleks on teised varad.

Kuid ka riski mittevõtmine on riskantne. Võlakirjad ja nendesse investeerivad fondid on head langevate ja stabiilsete intresside ajal. Meil on tõusvate intresside ajastu. 100% intressi fondi varadest on 100% avatud intressiriskile. Kuid mõistlik on riske hajutada. Aktsiaosalus fondis on ajalooliselt teiste maade kogemuste põhjal hea inflatsiooni vastu kaitsja. Seetõttu raha kasvatamiseks sobivam on aktsiaosalusega pensionifond.

Riski all nähakse tavaliselt investorite poolel aktsiate puhul kartust raha kaotada hinnalanguse kaudu. Fondijuhtide jaoks on risk jääda tootluselt võrdlusindeksile alla.

Realistlik riskikontseptsioon loeb riskiks tõenäosust, et investeering ei suuda inflatsioonist tingituna hoidmise ajal säilitada kapitali ning tõenäosust, et alternatiivsed investeeringud pakuvad valitud perioodil valitud investeeringust kõrgemat tootlust. Aktsiaosalusega II samba fondid on suutnud võrreldes võlakirjafondiga mõlemad kriteeriumid täita.

Omaette teema on, kas kogunenud kolme-nelja kuu palga jagu osakutest piisab pensionipõlveks. Just nõnda palju peaks I voorus pensionisambaga liitunutel olema raha kogunenud - vastavalt valitud fonditüübile ja fondi tootlusele.