Äärelinnas nõutakse esimesel korrusel asuvat kaubanduspinda

Kaubanduspindade järele on nõudlus suur. Eelkõige otsitakse pindasid, mis asuvad esimesel korrusel ja elava liiklusega tänava ääres, kus vitriinakendega on hea võimalus kliendi tähelepanu tõmmata.

Üha enam kliente on suunanud pilgud kesklinnast välja ja vaatavad ringi mägede piirkonnas. Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks tasuline, kitsas ja üleautostatud parkimisala. Kliendile ei meeldi mitu tiiru kaubanduspinna ümber teha ja siis tõdeda, et lähim parkimiskoht on alles 200 m kaugusel. Äärelinna kaubanduspindade ümbruses ei ole olukord veel nii kriitiline. Enamjaolt on parkimine tasuta ja ruumi jätkub.

Teiseks oluliseks põhjuseks on äärelinna madalam üüritase.

Praegusel hetkel ületab nõudlus pakkumise, mis omakorda annab põhjuse hindade tõusuks. 2007. aastaks on Mustamäele planeeritud mitu uut ärihoonet. Nende hoonete esimestele korrustele rajatavad kaubanduspinnad peaks praegusele olukorrale veidi leevendust tooma.

Lasnamäe suunal on pakkumine kaubanduspindade osas peaaegu olematu. Üürnikud on rahul ja ei plaani kusagile liikuda. Lisapindasid uute hoonete näol ei ole lähiajal tulemas.

Suhteliselt rahulik on Õismäel. Tegemist on täielikult magalarajooniga ning kaubanduspinnad selles piirkonnas ei ole eelistatud.

Praeguses turusituatsioonis soovitakse kaubanduspindasid üürimise asemel üha rohkem osta. Laenuintressid on soodsad ja igakuine laenumakse tuleb suhteliselt ligilähedane üürisummale. Paraku ei ole kinnisvaraomanikud oma vara müümisest praegu eriti huvitatud. Ka uued projektid on suunatud eelkõige üüritulu teenimisele, mitte müügiks.

Nõudlus äri- ja tootmismaa kinnistute järele ületab jätkuvalt pakkumist. Ärimaade osas püstitati eelmisel poolaastal hinnarekordid, mis saavad tähisteks tulevaste tehingute hinna kujunemisel.

Tootmismaade turule tulekut on siiani pidurdanud arendajate keskendumine elamumaa arendamisele, mis on olnud kindla kasumi peale minek. Ilmselt ei tule siin olulisi muutusi enne, kui tekib oht elamuarendusprojektidega ebaõnnestuda.

Äri- ja tootmismaade defitsiidile on kaasa aidanud ka kohalikud omavalitsused, kes näevad piirkonna arengu võtit vaid uute elanike ligimeelitamises, mõistmata, et kuskil on vaja neil ka tööd teha.

Tulenevalt majanduskasvust ja üha suurenevast sisetarbimisest, on pidev nõudlus laohoonete järele. Olukorras, kus mitmed ettevõtted viivad oma tootmise (näiteks toiduainete, esmatarbekaupade vms) Tallinnast kaugemale sisemaale, on logistikakeskuste teke ringtee ääres paratamatu.

Lähiajal peaks selguma, kuidas käivitub Dvigateli Tööstuspark. Oma suurepärase asukoha abil võiks sellest kujuneda Tallinna kõige atraktiivsem ettevõtluspiirkond.

Ärimaade osas on arvestatavat lisa tulemas sadamapiirkonna arendamise läbi. Piirkonna arendamise eelduseks on läbimõeldud ühendusteed ja transpordikorraldus, vastasel juhul jääb see kitsalt suviste laevaturistide ajaviitekohaks.

Autor: Marko Kivisalu