Kas intresside tõstmises tuleb paus?

Föderaalreservi (Fedi) Vabaturu Komitee jättis eelmisel nädalal intressimäärad muutmata kolmandat korda järjest. Intress püsib 5,25 protsendi tasemel, mis on suhteliselt neutraalne tase ja ei stimuleeri ega pidurda majanduskasvu. Fedi ametnikud teatasid, et on kindlad mõõdukas majanduskasvu jätkumises ja inflatsiooni vaibumises.

"Käesoleva aasta jooksul on majanduskasv aeglustunud, peegeldades osaliselt kinnisvaraturu jahtumist," teatas Fedi Vabaturu Komitee. "Paistab, et tulevikus kasvab majandus mõõduka kiirusega."

Futuurikauplejad panustavad aga sellele, et intressid püsivad muutumatuna kuni järgmise aasta maini ja eelmise nädala Fedi otsus vaid toetas seda arvamust.

"5,25protsendine Fedi intressimäär ajab juuri alla ja ei paista lähitulevikus muutuvat," ütles uudisteagentuurile Bloomberg PNC Financial Servicesi peaökonomist Stuart Hoffman. "Fedi nägemuse kohaselt läheb majandus pärast kolmanda kvartali aeglustumist stabiilsele kasvule või isegi veidi paremale kasvule."

USA keskpanga president Ben Bernanke püüab juhtida majanduse nn pehmele maandumisele. Kuid on olemas risk, et intressid ei ole piisavalt kõrged, et inflatsiooni pidurdada. Aastane inflatsioon testib Fedi ametnike taluvuspiiri ja järgmiseks aastaks prognoosivad nad 2protsendilist hindade kallinemist.

Pärast seda, kui USA keskpank oma intresse tõstis, on turuosaliste pilgud suunatud Euroopa Keskpanga (EKP) poole. Peetakse võimalikuks, et EKP võib teha sama, mida Fed on juba kolm korda teinud - võtab intressitõstmistes aja maha, vahendas The Wall Street Journal.

Intressid eurot kasutavates riikides on veel piisavalt madalad, et stimuleerida majanduskasvu ja seda vaatamata asjaolule, et EKP on tõstnud intresse viiel korral viimase kümne kuu jooksul.

Kui EKP tõstab oma järgmisel koosolekul intresse seniselt 3,25 protsendilt 3,5 protsendile, jõuavad intressid analüütikute arvates majanduse suhtes neutraalse vahemiku alumisse äärde. See annab turuosaliste arvates EKP-le ruumi käituda sarnaselt Fediga ja teha intresside tõstmisse paus.

"Fed hoiab intresse neutraalsel tasemel ja püüab teha peentrimmimist," ütles BNP Paribase ökonomist Ken Wattret. "Ma ei arva, et EKP peaks käituma teisiti. Siin võib tõmmata paralleeli."

Loomulikult on mõned põhimõttelised erinevused selles, mille alusel keskpangad oma otsuseid teevad. Fedil on kaks eesmärki, hoida inflatsioon madalal ja toetada majanduskasvu. EKP eesmärk on hinnastabiilsuse säilitamine. EKP jälgib üldist inflatsiooni, mis sisaldab ka kütuste ja toidu hindu, Fed jälgib põhiinflatsiooni, mis neid näitajaid ei sisalda.

Mõned analüütikud ütlevad, et euroala intresside neutraalne tase hakkab madalamalt kui USA oma, sest Euroopa majandus on killustunud ja tugevalt reguleeritud ning pole seetõttu võimeline kiiresti kasvama. Kuid arvestades, et mõlema piirkonna majanduste puhul on võimalik, et hinnad tõusevad ja majanduskasv aeglustub, soovivad nii Fed kui ka EKP hoida intressid neutraalses vahemikus.

EKP-l tuleb jälgida oma rahapoliitika kujundamisel mitmeid tegureid nagu näiteks käibemaksu tõus Saksamaal järgmisel aastal ja palkade tõus samas riigis. Käibemaksu tõus tõstab hindasid ja pidurdab majanduskasvu. Palkade tõus samas suurendab tarbimist ja võimaldab samuti hindade tõusu.

Samas ennustatakse aga, et majanduskasv euroalal üldiselt pidurdub. Kombinatsioon kõrgematest maksudest Saksamaal ja Itaalias ning USA majanduse aeglustumine ja tugevnev valuuta toovad Euroopa majanduskasvu järgmisel aastal 2,1 protsendini.

See ei pruugi aga tingimata olla halb uudis. Analüütikud arvavad, et euroala majanduskasvu potentsiaal on 2 protsendi ümber. "Kui järgmise aasta kasv tuleb üldise trendi lähedale, on see väga hea tulemus," ütles Dresdner Kleinworti ökonomist David Owen.

EKP president Jean-Claude Trichet on aga viidanud, et pank plaanib tõsta intresse juba järgmisel, detsembris toimuval istungil. Selle vastu on aga Euroopa parlament, mis üllitas ka vastava resolutsiooni. Selles kutsutakse üles muutma intresse ettevaatlikult.

Kuidas siis intressid mõjutavad majandust? Kõrgemad intressid tähendavad, et pankade käsutuses olev raha muutub kallimaks. See sunnib neid tõstma olemasolevate ja uute laenude intresse. See omakorda tähendab suuremaid kulusid laenuvõtjatele ehk majapidamistele ja firmadele. Suuremad kulud piiravad tarbimist ja suruvad hindu alla või pidurdavad hindade tõusu.

Maailmas jälgitakse eriti tähelepanelikult, mis toimub maailma võimsaimas majanduses, USAs. USA keskpank Föderaalreserv (Fed) kergitas intressi 17-l korral 2004. aasta juunist kuni selle aasta juunini. Viimasel kolmel istungil on Fed jätnud intressi muutmata. Turuosalised on pidanud seda üldiselt positiivseks, kui aktsiaturgudele oleks kasulikum, kui intressi alandataks.

Euroopa Keskpank (EKP) on eelmise aasta lõpust saadik tõstnud intresse viiel korral. EKP jälgib hoolikalt, mida teeb inflatsioon. Kui see on kiirem kui 2 protsenti aastas, võib olla üsna kindel, et pank tõstab intresse. Kuigi EKP-l pole otsest kohustust toetada majanduskasvu, jälgitakse siiski ka neid numbreid ja toetutakse otsuste tegemisel ka neile.