RMK lõpetab kasvava metsa raieõiguse müügi

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsamajanduse osakonna turundusjuht Ulvar Kaubi ütles, et kui RMK loomisel 1997. aastal moodustas metsamüügist raieõigus 90 protsenti ja metsamaterjal 10 protsenti, siis nüüd on see vastupidi. "Oleme seda suhet teadlikult suunanud," rääkis Kaubi. "Meil on umbes 700 puitu töötlevat klienti, kes kasvava metsa oksjonite korral ei pruugi vajalikku tooret kätte saada, sest selle ostaksid üles metsa ülestöötavad firmad."

Kaubi sõnul on ka oluline, et metsamaterjali oksjonil osaleja saab teha pakkumise vaid talle huvi pakkuva sortimendi ostuks.

Kaubi kinnitusel on oluliselt rangemaks muutunud nõuded keskkonnale ja metsalangetustehnikale. "Kasvava metsa ostjate hulgas on neid, kes ei suuda keskkonnanõudeid täita ega oma kõiki vajalikke oskusi," põhjendas Kaubi, miks nad eelistavad riigimetsas harvendusraiet ise teha ning uuendus- ja lageraie tegijate leidmiseks korraldavad riigihankeid.

"Raieteenuse osutajatega püüame sõlmida kuni nelja-aastased lepingud, et partneritega tekiks usalduslik suhe," lisas Kaubi.

Huvi kasvava metsa oksjonite vastu on viimasel ajal muutunud väiksemaks. Näiteks RMK viimatisel, Kagu regioonis 20. oktoobril korraldatud kasvava metsa suulisel oksjonil jäi 86 objektist müümata 33, millel kokku kasvab ligi 13 000 tihumeetri jagu metsamaterjali. Kui aasta tagasi müüs RMK kasvavat metsa kokku üle 238 000 tihumeetri, siis tänavu müüb raieõigust umbes 160 000 tihumeetrit.

Tartu metsatööstusfirma ASi Lemeks juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul ei tohiks kasvava metsa oksjonitest loobumine tulla üllatusena, sest see on kirjas RMK pikaajalises arengukavas. "See kogus, mis seni müüdi kasvavana, tuleb nüüd müüki metsamaterjalina," ütles Külvik.

Varem kasvava riigimetsa ühe peamise ostja ASi Stora Enso Mets tegevjuhi Rait Hiiepuu sõnul ei muuda oksjonite kadumine nende jaoks midagi. "Toormekogused ei vähene - hakkame nüüd RMKst saama lihtsalt rohkem valmismaterjali," lausus Hiiepuu.

Hiiepuu kinnitusel on nad oma metsa ülestöötamise võimsused juba aegsasti suunanud riigimetsast erametsa.

Jõgevamaal Põltsamaal ja Sadalas haava- ning lepapuud saagiva OÜ Sawmill of Sadala tegevdirektori Valdo Kaselo sõnul jäävad nad kasvava metsa oksjonite lõppedes ilma olulisest toorme hankimise võimalusest.

"Metsamaterjali kirjalikel oksjonitel on raskem löögile pääseda kui kasvava metsa suulistel oksjonitel," kurtis Kaselo. "Kasvavat metsa ise üles töötades saime varuda just neid pikkuseid, mida vajasime." Kaselo andmeil on nad seni hankinud umbes kolmandiku vajalikust toormest kasvava metsa oksjonitelt.

"Kui me ei suuda tootmismahtu järgmisel aastal tagada, peame hakkama mõtlema oma Sadala saeveski kinnipaneku peale," lausus Kaselo.

Sawmill of Sadala toodab tänavu ligi 20 000 kuupmeetrit saematerjali.