Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poolelioleva ehitise kindlustamiseks on erinevaid võimalusi

Ketlin Priilinn 06. november 2006, 00:00

If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto selgitab, et kui ehitustöid pole veel alustatud, on võimalik sõlmida ehituse koguriskikindlustus ehk CAR-leping. "Ehituse koguriskikindlustust pakume vaid juhul, kui ehitustöid teeb ametlik ehitusettevõte," täpsustab Kimsto. "Kui ehitustööd juba käivad, saab pooleliolevat ehitist kindlustada kodukindlustustootega."

Kimsto sõnul peab kindlustamiseks hoone karp olema suletud ehk seinad püsti, uksed-aknad ees ja katus peal. "Kindlustatakse ehitis koos selle külge püsivalt ühendatud hoone osadega," ütleb Kimsto. "Lepingu saab sõlmida ka telefoni teel ilma kontorisse tulemata."

Kindlat kindlustusmakset ei oska Kimsto välja tuua. "See sõltub paljudest asjaoludest, nagu näiteks hoone ehitusmaterjalist, kindlustussummast, valitud riskidest, omavastutuse suurusest ja signalisatsiooni olemasolust."

Ta lisab, et näiteks kivimaja kindlustamine on võrreldes puumajaga tunduvalt odavam. "Täpse makse saamiseks soovitaksin kliendil kindlustusseltsi poole pöörduda," ütleb Kimsto. Ta rõhutab, et ehitustööde juures tuleb erilist tähelepanu pöörata tuleohutusele. "Väga suur osa tulekahjudest saab alguse valesti paigaldatud metallist suitsutorust, kaminast või kerisest," kinnitab ta.

Salva Kindlustuse ASi noorem kindlustusandja Kaire Ratassepp kinnitab, et selleks et kindlustada pooleliolevat ehitist, peavad hoonel olema seinad püsti, katus peal ja akna- ning välisukseavad suletud selliselt, et hoonesse sissepääs ilma takistava tõkke lõhkumiseta ei ole võimalik. "Näiteks on aknaavad laudadega kinni löödud kuni akende paigaldamiseni," selgitab Ratassepp.

"Kui tegemist on hoone lahtise karbiga ehk hoone on niisuguses ehitusjärgus, kus pooleliolevasse hoonesse võib siseneda sulgemata avadest, siis niisugune pooleliolev ehitis kodukindlustusega kindlustamisele ei kuulu ning sellist pooleliolevat ehitist saab kindlustada ehituskindlustusega," lisab ta.

Ratassepp lisab, et ehituskindlustusega on ka kaetud ehitustööde ja/või kapitaalremonditööde tagajärjel tekkinud kahjud, mis kodukindlustusega poolelioleval ehitisel välistatud. "Samuti ei pakuta kodukindlustusega murdvarguse katet nendele ehitusjärgus ehitistele, kus puudub valve - ei elata sees ega ole paigaldatud ka valvesignalisatsiooni," täpsustab Ratassepp.

ERGO Kindlustuse ASi juhatuse liige Georg Männik selgitab, et ehitamise all mõistetakse ehitusseaduse järgi ehitise püstitamist, laiendamist, rekonstrueerimist, tehnosüsteemide muutmist, ehitise lammutamist. "Ehituse koguriskikindlustusega ehk lühidalt ehituskindlustusega on võimalik kindlustada ka püstitamisjärgus hoonet," räägib Männik. "Kindlustuslepingu saab sõlmida siis, kui on olemas ehitusprojekt ja ehitusluba - neid pole vaja üksnes väikeehitise puhul - ning usaldusväärne ehitaja."

Kindlustusleping on Männiku sõnul kohustuslik, kui hakatakse ehitama pangalaenu või liisinguga. "Kindlustusseltsile tuleb esitada sooviavaldus ja vastata kirjalikult riskihindamisküsimustikule," ütleb Männik.

Tsiviilvastutuskindlustuse saab aga Männiku sõnul valida täiendavalt kodukindlustusele. "See kaitseb, kui kindlustusvõtjana on tekitatud kindlustusobjekti valdamisel õigusvastaselt kahju kolmandale isikule," täpsustab ta. "Ja koguriskikindlustuse saab valida, kui hoone on juba täiesti valmis.

Kodukindlustusele on iseloomulik, et kui juhtunu ei vasta kindlustustingimustes täpselt määratletud ootamatule ja ettenägematule sündmusele, siis pole tegemist kindlustusjuhtumiga - samas kodu koguriskikindlustuse puhul pole kindlustusjuhtum kindlustustingimustes täpselt määratletud."

Männik ütleb, et tingimustes on kirjas välistused, mille korral hüvitist ei maksta. "Kõik, mis ei ole välistatud, on kindlustusega kaitstud," ütleb ta. "Kodukindlustusega näiteks hüvitatakse veeavarii puhul veest tekkinud kahju, ei hüvitata aga torustiku kahju, millest veekahju alguse sai."

Ta lisab, et samas kodu koguriskikindlustuses hüvitatakse nii veest tekkinud kahju kui ka torustiku parandamise kulu, kui kahju põhjus pole kindlustustingimustes välistusena kirja pandud.

Kindlustuse maksumust on Männiku sõnul keeruline kommenteerida. "See sõltub igast konkreetsest juhust ja see hind arvutatakse eraldi välja," räägib ta. "Siin võiks tuua selgitava näite, kus eramaja, mille ehitusmaksumus on 2,5 miljonit krooni ja ehitusperiood seitse kuud, ehituse koguriskikindlustuse puhul, st summas 2,5 miljonit krooni, kujuneb kindlustusmakseks tõenäoliselt 3500-4000 krooni."

Männik lisab, et seejuures mõjutab hinda ka ehitustöö ning objekti keerukus, ehitusperioodi pikkus, ehitusmaksumus ja ehitaja kogemus.

Alustamisjärgus või poolelioleva ehitise kindlustamiseks on võimalik kaks varianti - kas ehituskindlustus või kodukindlustus ehitusjärgus hoonele.

Ehituskindlustus on mõistlik sõlmida enne tööde algust ning see katab kogu ehitusperioodi alates pinnasetööde ettevalmistamisest kuni n-ö võtmete üleandmiseni. Eeliseks on see, et kindlustuskaitses on arvestatud kõikide ehituse etappidega. Kindlustada on võimalik peale ehitatava hoone ka ehitaja jaoks olulisi riske: ehitussoojakuid, ehitaja töövahendeid, ehitaja vastutust jne.

Ehituskindlustuse tingimustel kindlustamisel tuleks kindlustada nii varases etapis kui võimalik ehk kas siis kohe ehitustööde alguses või hetkest, mil alustatakse pinnasetöödega või territooriumile saabuvad esimesed materjalid.

Ehituskindlustuse tingimused on nn koguriskikindlustuse tingimused - hüvitatakse ootamatu ja äkilise sündmuse tagajärjel tekkinud kahju ning sealhulgas ka loodusõnnetuse tekitatud kahjud. Ehituskindlustuse võib sõlmida nii ehitaja kui ka omanik, levinum on siiski, et kindlustuse on sõlminud ehitaja. Ehituskindlustuse puhul sõltub hind mitmetest teguritest, ent laias laastus on puitehitise tariif 30-50% kõrgem kui kivimajal.

Kui tegemist on juba majakarbiga, mida saab täielikult sulgeda - paigaldatud on korralikud aknad ja uksed -, siis saab sõlmida ka kodukindlustuse lepingu ehitusjärgus olevale hoonele. Kindlustada saab alates hetkest, kui majakarp on täielikult suletav, st aknad ja uksed on ees, kõik katuseavad on suletud.

Kodukindlustuse puhul on kindlustuskaitse tulekahju, tormi, murdvarguse ja röövi ning torustiku lekke eest. Ehituskindlustuses pakutav kindlustuskaitse on laiem kui kodukindlustuses. Tavaliselt on kindlustajaks omanik. Kui omanik ise organiseerib ehitustöid ja muud ja tegemist pole ehitusfirmaga, kes kõige eest vastutab ja kõike korraldab, siis on mõistlik sõlmida kodukindlustusleping, mis kaitseb tema hoonet ning ei laiene ehitajatele.

Kodukindlustuse hind sõltub mitmetest teguritest ning puitehitise kindlustamine on kivimajast kallim.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing