Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keeled selgeks tööl või koolis

Triin Rebane 07. november 2006, 00:00

Tallinna Keeltekooli direktori Anne Tomingase sõnul on töötajate koolitamine keeltekoolis tõhusam.

Keeltekoolis õpitakse klassiruumis ning kõik vajalikud lisamaterjalid, lugemikud, sõnaraamatud, grammatika õpikud jne, on nii õpetajal kui ka õppijatel käe-jala ulatuses.

Samuti valitseb koolis rahulikum õppimise keskkond, mida töö juures on Tomingase sõnul raske saavutada.

Kontoris on mitmeid segavaid faktoreid, märgib Tomingas. Ta märgib, et lisaks füüsilisele segamisele, nagu näiteks telefoni helin või kolleegide piilumine ukse vahelt, võivad õppetööle keskendumist samuti pärssida väljakujunenud omavahelised suhted ning hierarhiad, mis tuuakse paratamatult õppeklassi kaasa.

"Lisaks on firmas õppijatel üsna raske oma töökeskkonnast välja tulla, kuna nende töölaud on läheduses kõrvalruumis ning tegemata asjaajamised viivad paratamatult loengu ajal mõtted keeleõppimiselt töökohustustele," räägib Tomingas.

Tööandja poolt vaadates on Tomingase sõnul töökohal koolitamine aga suur aja kokkuhoid. "Paljudele töötajatele meeldib võimalus õppida oma töö ajast," lausub ta. Kuigi Tallinna Keeltekoolis tegutsevad õpperühmad peaaegu päev läbi, õpib enamik inimesi koolis siiski õhtul pärast tööpäeva lõppu või hommikul varem, enne tööpäeva algust.

Õppeajad on kujunenud sellised eelkõige seetõttu, et töölt kooli ning tagasi sõitmisele kulub palju aega, mistõttu jäävad mitmed kohustused tööl täitmata, räägib Tomingas.

"Tööruumides koolitamisel neid probleeme ei teki ning töötaja saab pärast tööpäeva lõppu otse koju minna," lisab ta.

Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnno sõnul kasutab Tallinna Autobussikoondis firmasisest koolitusmeetodit ning seda eelkõige raha kokkuhoiu eesmärgil. Keeltekoolides koolitamine on Säärekõnno sõnul mitmeid kordi kallim kui sisekoolituse elluviimine.

Autobussikoondisel on koolitamiseks eraldi litsentsiga eesti keele õpetaja, kuna töötajaid on vaja koolitada vaid eesti keeles.

Bussikoondise töötajad on valdavalt venelased. Säärekõnno leiab, et nende töötajad peavad oskama klientidega nende emakeeles suhelda, mistõttu keeltekoolitus on Autobussikoondisel päevakorras olnud juba üle 15 aasta.

Töötajaid koolitatakse vastavalt vajadusele. Üldjuhul korraldab Tallinna Autobussikoondis keeltekoolitusi aastas vähemalt kolmel korral.

Tallinna Keeltekoolis õpib tänavu asutuse rahadega umbes neljandik õppijaist. Neist omakorda ligikaudu kolmandik tasub kursuste eest tööandjaga kahasse.

Tallinna Keeltekooli direktori Anne Tomingase sõnul saadab tööandja oma töötajaid peamiselt inglise, vene ja eesti keele kursustele.

Samas on suurenenud ka saksa ja prantsuse keele osatähtsus. Üllatavalt palju on viimaste aastate jooksul hakatud õppima ka itaalia ja hispaania keelt.

Tallinna Keeltekooli kursuslane on enamasti 35aastane naissoost kontoritöötaja.

Sampo Pank kasutab peamiselt firmasse tellitud koolitusi, kuid samas käivad töötajad koolituskursustel ka erinevates keeltekoolides.

Avalikele keeltekursustele minnakse siis, kui majasisese grupi tase ei vasta vajadusele, Sampo Panga koolitusosakonna juhataja Külli Meier.

Meieri sõnul on sisekoolituse eeliseks eraldi õppeprogrammi koostamine ning õpikute valimine vastavalt firma spetsiifikale ning sõnavarale. Koolis seevastu õpitakse üldkeelt.

Sampos toimub aasta jooksul keskmiselt kolm koolituskursust. Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas sooviks siinkohal koolituse tellijate tähelepanu juhtida sellele, et suhtlemisoskuse puudujäägid erialakeeles tulenevad enamasti üldkeele nigelast valdamisest, mitte niivõrd erialaterminite nappusest.

Keeltekoolide eeliseks on veel erinevate tasemetega õpperühmad.

Õppima saadetud inimesed paigutatakse rühmadesse vastavalt nende tasemele Keeltekoolis on tööandjal võimalik koostada õppegrupp ka ainult oma töötajatest.

Tomingas lisab, et inimesi peab grupis olema vähemalt 12 ning kõik enamvähem samal keeletasemel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing