Raivo Palmaru näitas rohelist tuld Sakala lammutamisele

Äripäev uuris, kelle otsuste najal on käes olukord, kus erinevalt Sakala keskuse algsetest hoonestusõiguse konkursi tingimustest keskus lammutatakse. Vastutajate ja otsustajate rebimises sai esikoha praegune kultuuriminister, keskerakondlane Raivo Palmaru, kes esindab riiki kui Sakala keskuse omanikku.

Loo teeb huvitavaks asjaolu, et veel eelmise aasta detsembris pani Sakala keskuse omanikke esindav kultuuriminister Palmaru lammutamisele veto.

Vastuseks Tallinna abilinnapea Kalev Kallo kirjale, kus viimane kinnitas, et projekti arendav firma Uus Sakala kavandab uue keskuse eskiisprojektis praeguse saalihoone lammutamist, teatas Palmaru: "Renoveerimise asendamine lammutamisega tähendab mängureeglite olulist muutmist ja uute tingimuste kehtestamist, mis oleks ebaaus teiste konkursil osalejate suhtes ja tooks suure tõenäosusega kaasa mitu kohtuasja."

Palmaru jätkas: "Seega on kaks võimalust: pikendada hoonestusõiguse seadmise lepingu tähtaega tingimusel, et lepingu põhitingimised ei muutu, mis tähendab, et saalihoone vaid renoveeritakse. Alternatiivne võimalus on korraldada uus konkurss tingimusel, kus saalihoone renoveerimine asendatakse lammutamisega."

Selleks ajaks olid hoonestusõiguse konkursi võitnud meelelahutusärimees Peeter Rebane ja tema kompanjonid Sakalasse matnud miljoneid kroone. "Loodan, et meie kultuuriminister ja uus linnavalitsus lõpuks julgevad langetada otsuse. Kui linn leiab, et meie ja nende asutuste töö on olnud ebapädev, siis tuleb neil tõesti nõuda uut arhitektuurikonkurssi. Vana hoonet lammutamata ei ole võimalik aga uut ja korralikku keskust ehitada," kommenteeris Rebane veebruaris Postimehele. Rebase viidatud uus linnavalitsus koosnes vaid Keskerakonnast. Samasse erakonda astus Rebane sellel sügisel.

Selle aasta märtsi lõpus hakkasidki puhuma uued tuuled. Minister Palmaru kiitis heaks uue eskiisprojekti, mis lubas keskuse lammutada. Kuna kultuuriminister andis rohelise tule, siis kinnitas mõni kuu hiljem ka Tallinna linnavalitus eskiisi heaks.

Palmaru ei võtnud reedel vastutust lammutamise eest omaks, vaid lükkas selle hoonestusõiguse konkursi korraldamise ajal tegutsenud kultuuriministritele.

"Mis puutub Sakala keskuse lammutamise otsusesse, siis selle langetasid 2003. aastal sõlmitud hoonestusõiguse lepingu koostajad," vastas e-kirjas Palmaru, veeretades süü toonaste kultuuriministrite, reformierkondlaste Margus Allikmaa ning Urmas Paeti kraesse.

"Mitte ühelgi inimesel polnud mõtteski, et hakatakse lammutama," ei nõustunud sellega kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluva Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa. Tema sõnul lähtus konkurss Irina Raua detailplaneeringust, mis kirjeldas objekti tervikuna. Detailplaneeringu seletuskirjas seisab, et lammutada ei tohi. Samamoodi välistab selle 3D-joonis, märkis Allikmaa.

Palmaru kinnitab, et lammutamisotsus langetati tegelikult juba aastaid tagasi. "Selleks ajaks, kui mina kultuuriministri ametisse tulin, oli asi sisuliselt ära otsustatud," märkis ta.

"Lauslammutamist ei võetud kõne allagi. Räägiti vaid osalisest lammutamisest, sest arendaja sõnul ei kannatanud kandeseinad koormust välja," kommenteeris endine Tallinna abilinnapea, reformierakondlane Ülle Rajasalu, kes tegeles Sakala küsimustega Tõnis Paltsu aegses linnavalitsuses. "Kuna surve lammutada oli arendaja ja arhitektide poolt väga suur, siis pöördusime ka kultuuriminister Urmas Paeti poole, kes vastas, et hoonestusõiguse tingimustest tuleb kinni pidada ehk lammutada ei tohi," lisas Rajasalu.

Paeti lammutamisevastast seisukohta kajastab ka Kallo kiri Palmarule aasta tagasi:

"Sellest tulenevalt soovime teada, kas kultuuriminister aktsepteerib Sakala keskuse olemasoleva hoone lammutamist või on jätkuvalt eelpool nimetatud kirjas (Paeti kiri - toim.) toodud seisukohal."

Sakala keskuse lammutamisega alustatakse praeguse kava järgi tõenäoliselt detsembris.

Ei või. Kui loete näiteks reedest SL Õhtulehte, siis märkate, et Sakala keskuse arhitekt Raine Karp ütleb: "Miks siis nüüd äkki kõik ärkavad, kui see lammutamine on kaks aastat teada olnud?"

Mis puutub Sakala keskuse lammutamise otsusesse, siis selle langetasid 2003. aastal sõlmitud hoonestusõiguse lepingu koostajad.

Selleks ajaks, kui mina kultuuriministri ametisse tulin, oli asi sisuliselt ära otsustatud. Kõikvõimalikest kirjadest peaks olema selgesti näha, et 2004.-2005. aasta vahetuseks oli asi enam-vähem klaar. Ainult mina ei tahtnud sellega leppida ja otsisin lahendust. See kajastubki kirjades.

Paraku sai õige pea selgeks, et muud lahendust tõepoolest pole kui see, milleni jõudsid 2004. aasta mais riigi muinsuskaitseamet ja Tallinna kultuuriväärtuste amet ning 2004. aasta märtsis Tallinna säästva arengu ja planeerimise amet.

Ühtlasi jõudsin pärast korduvaid arutelusid advokaatidega arusaamisele, et ka kohtusse ei saa asja viia. Siis muutuski toon.

Muidugi ei kaja see seletus kokku Teie "Astuge parteisse!" teooriaga, aga katsuge leppida.

Selle mõttekese olete saanud minu kirjast. Aga need kirjad pole probleemi algus ega ots. Need kirjad dokumenteerivad ainult ühte asja - minu tahet leida mingi muu lahendus ja lõpuks arusaamist, et ilma suuremat kahju tekitamata riigile ei ole see võimalik. Nii lihtne see ongi.

Mis puutub küsimusse, kas konkursitingimuste muutmine on teiste konkursil osalenute suhtes õiglane, siis sellele peavad vastama konkursil osalenud ise. Neil on voli anda asi kohtusse. Ja kui seda pole tehtud, on sellelgi põhjus.