Majanduskasv võib laskuda alla 5%

Harry Tuul 08. november 2006, 00:00

Kuigi sel aastal on Eesti majandus edukas, kasvades teises kvartalis 11,7 protsenti, siis juba lähiajal võib majanduskasv suhteliselt suure tõenäosusega kukkuda alla 5 protsendi. "Kõige olulisem on see, kuidas ettevõtted suudavad tootmise ümber korraldada, et saaks töötada ka oluliselt kallima tööjõuga," ütles Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri. Ta rõhutas, et puudus on ka materjalidest ja seadmetest, mille saamiseks tuleks rohkem maksta.

"Negatiivse arengustsenaariumi vältimiseks on üks väga hea viis - mõelda, kuidas toota nii, et ka kaks-kolm korda praegusest kallima töötaja puhul tasuks see ära," soovitas Lauri. Tema sõnul tähendab see üldjuhul investeerimist kaasaegsemasse tehnoloogiasse, tootmisprofiili muutmist, aga ka mõne ettevõtte sulgemist.

Selle aasta lõpuks ennustab Hansabank Markets töötuse jõudmist 4,8 protsendini, aastaks 2008 aga 3,4 protsendini. Lauri sõnul võib praeguse töökohtade loomise tempo juures juhtuda nii, et aasta pärast meil lihtsalt ei ole enam kedagi tööle võtta, makstes kas või 3-4 korda rohkem palka.

"Täna võib üsna kindlalt väita, et Eesti majandus on üle kuumenenud ja sama hooga jätkata ei ole isegi keskpikas perspektiivis võimalik, rääkimata pikast. Küsimus on selles, et kuidas saaks majanduskasv langeda ilma suuremate tagasilöökideta tasemele, kust majandus edasi areneda saaks," ütles Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Kui ettevõte või üksikisik on adekvaatselt hinnanud, et ta suudab võetud kohustusi täita, saab musta stsenaariumi vältida, soovitas Raasuke.

Mööblitootja Standardi omaniku Enn Veskimägi sõnul on analüüsis märgitud ohud olemas. "Me peame tööjõudu kuskilt värbama, selles pole kahtlust," tõi ka Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhtiv Veskimägi välja ühe lahenduse. "Olen kindel ka selles, et poliitikud saavad sellest aru. Küsimus on vaid selles, kas nad julgevad seda välja öelda," lisas ta.

Teise võimalusena pakkus Veskimägi, et tuleb väga palju investeerida moodsatesse tehnoloogiatesse, mis natuke leevendab tööjõupuudust. "Kõik, mis ma olen soetanud, on töökäte arvu vähendanud ja muutnud ka tootmisse efektiivsemaks," rääkis ta.

Just seepärast vaidlevad ettevõtjad valitsusega eurotoetuste jagamise üle, mis ei pööra piisavalt tähelepanu investeeringutele uude tehnoloogiasse.

Eesti, Läti ja Leedu on uutest liikmesmaadest suurimad abiraha saajad elaniku kohta, kuid raha kasutamist on võimalik oluliselt parandada, ütlevad Hansabank Marketsi analüütikud.

Nende hinnangul kasutatakse ELi ressursse liiga vähe majanduse pikaajaliste probleemide lahendamiseks (nt tehnoloogilise muutuse ergutamiseks, reformideks sotsiaalvaldkonnas), oluliselt enam eelistatakse rahuldada lühiajalisi jooksvaid finantseerimisvajadusi.

Analüüsis seisab, et EList saadavad summad on väga suured ja võivad siinseid majandusarenguid oluliselt mõjutada, lisaks avaldada mõju laenude võtmisele ja inflatsioonile. Läbimõtlematu ELi vahendite kasutus võib Balti majanduste probleeme hoopis süvendada. ELi raha kasutuse üle peab toimuma laiem ja põhjalikum diskussioon.

Oluliselt saab suurendada töötavate inimeste osakaalu ja tööviljakust.

Majanduse arenedes ja palkade kasvades ootame Eestisse tagasi neid 15 000-20 000 inimest, kes praegu töötavad välismaal. Lisaks sellele peab hõivatute arv suurenema ka praegu passiivsete inimeste arvel. Selleks et saavutada tööhõives Taani 76% tase, peaksime me täiendavalt tooma tööjõuturule umbes 65 000 inimest.

Senisest enam osalise tööaja, aga ka kaugtöö kasutamine annaks võimaluse tööjõuturule kaasata ennekõike pikaajalisi töötuid, vanemaealiseid inimesi ja noori.

Suuremad probleemid on tootlikkusega. Tootlikkuse näitajaga 58,6% Euroopa keskmisest on Eesti ees vaid Lätist ja Leedust. Tööviljakuse suurendamiseks tuleb muuta majandusstruktuuri. Odavale tööjõule orienteeritus ei ole kasulik.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:23
Otsi:

Ava täpsem otsing